Paul Sepp (maalikunstnik)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Paul Sepp
Sünniaeg 27. aprill 1874
Sünnikoht Saadjärve vald
Surmaaeg 3. september 1953 (79-aastaselt)
Surmakoht Tartu, Eesti
Rahvus eestlane
Tegevusala maalikunst, pedagoog
Kunsti õppinud Peterburi Kunstiakadeemia

Paul Sepp (27. aprill 1874 Saadjärve vald3. september 1953 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog.

Ta oli Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu asutajaid 1922. aastal ja selle esimene esimees ja Eesti Kunstnikkude Liidu asutaja 1923. aastal.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Paul Sepp sündis Saadjärve vallas Küünimuru talu saunas.[1] Omandas alghariduse Kärkna kihelkonnakoolis. Õppis aastatel 18891895 Riia Vaimulikus Seminaris, kust sai kunstialased algoskused. Järgmised aasta töötas Riias musterkooli õpetajana[2] ning 1896 kolis Peterburi. Töötas seal õigeusu koguduse köstrina ning 1897. aastal alustas õpinguid Peterburi Kunstiakadeemiasse, kus õppis Ilja Repini meistriklassis. Läbis samas ka pedagoogikakursused ning muinasteaduste instituudi arheoloogia kursused[3].

Oli Peterburis elades tegev kohalikus eesti seltsielus, olles üks Eesti Üliõpilaste Seltsi ellukutsujaid ning kolme aasta jooksul ka seltsi esimees. Töötas Peterburis ka Postimehe kirjasaatjana ning kunstinäituste arvustajana.[1] Tegutses varjunimede Lont, - ja, - e-, - p ja P.S. all.[1] 1905. aastal põgenes Paul Sepp Soome ning läks sealt edasi Dünaburgi (Daugavpilsi) ja Minski reaalkoolidesse kunstiõpetajaks.[2] Peagi kutsuti ta Vilniuse kunstikooli direktori kohale[3].

1917. aasta revolutsiooni sündmuste keerises tuli Paul Sepp Eestisse, Tallinna Reaalkooli direktori Nikolai Kanni kutsel reaalkooli joonistusõpetajaks. 1919. aastal valiti ta Tallinna 8. Õhtukeskkooli (hiljem Ühisgümnaasiumi) juhatajaks. Vabadussõja ajal oli Paul Sepp "Ühistöö" juhatuse liige. 15 aasta vältel oli Sepp Tallinna Õpetajate Seminaris, pedagoogilistel kursustel ja pedagoogiumis metoodikaõpetajaks kunstiaineis.[2] 10 aastat oli ta Tallinna linnavolikogu liige ja linna saadik haridusnõukogus, lühemat aega linnavolikogu juhataja abi ja Tallinna Linna Pedagoogilise Muuseumi nõukogu liige[3][2]. Pensionile läks 1935. aastal, mil pöördus tagasi kodukanti Äksi lähedale ning pühendus loomingule.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Paul Sepp paistis silma hea organisaatorina. Ta on Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu esimene juhataja, Eesti Kunstnike Liidu mitmekordne esimees jne. Nooruses tegeles Jakob Hurda ülekutsel rahvalaulude ja mõistatuste kogumisega.[1]

Maalikunstnikuna oli Paul Sepp portretist ja maastikumaalija. Suur hulk välismaal teostatud töid ka sinna jäi. On teada, et kaks akadeemias valminud, väikese ja suure hõbeaurahaga hinnatud akti, jäid Peterburi. Kodumaal osales ta peamiselt Eesti Kunstnike Liidu korraldatud näitustel. Üksikud teosed omandas kultuurkapital avalikele asutustele. [2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Postimees 1857-1907. 50-aastase kestuse mälestuseks - 1909, Tartu
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Kunstnik-pedagoog Paul Sepp 70-a - Eesti Sõna, 28.04.1944
  3. 3,0 3,1 3,2 Paul Sepp'a 50 a. sünnipäeva puhul, 27.04.1924, Päevaleht