Paul Saks

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Paul Saks (29. mai 1918 Ahja vald20. september 2007) on Eesti loomaarstiteadlane.[1]

Uuris põllumajandusloomade luid ja suguelundeid ning veterinaarmeditsiini ajalugu. Õpetas kodu- ja põllumajandusloomade anatoomiat ning koostas õppevahendeid.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis Võnnu kihelkonnas Kärsa külas[2] ja oli talupidaja poeg[1].

Saks omandas alghariduse Kärsa algkoolis ning keskhariduse Tartu Kaubandus- ja Ärinduskeskkoolis, mille kaubandusharu lõpetas ta 1937. aastal. Kaks aastat hiljem lõpetas ka Tartu Kommertskooli, millele järgnes teenistus Eesti kaitseväes.[2]

1940. aastal asus ta õppima TÜ loomaarstiteaduskonda, mille lõpetas 1947.[2] Veterinaariakandidaat (1957, EPA), väitekiri "Luude matseratsioon".[1]

Oli 1944–45 Rasina veterinaariajaoskonna veterinaararsti kohusetäitja, 1946–47 TÜ loomaarstiteaduskonna koduloomade anatoomia kateedri assistent, 1947–51 anatoomia ja histoloogia kateedri vanemõpetaja, 1951–58 EPA anatoomia ja histoloogia kateedri vanemõpetaja, 1959–76 dotsent, 1976–79 juhataja, dotsent, ühtlasi 1961–77 veterinaariateaduskonna dekaan, 1979–85 anatoomia, histoloogia ja füsioloogia kateedri professor kohusetäitja ja juhataja, 1985–94 dotsent.[1]

Ta suri 20. septembril 2007 ja on maetud Ahja kalmistule.[2]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Töid põllumajandusloomade osteoloogiast ja suguelunditest ning lindude morfoloogiast, ka veterinaarmeditsiini ajaloost. Eesti Anatoomide, Histoloogide ja Embrüoloogide Seltsi liige (aastast 1957). Üle 60 teadustrükise.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Põllumajandusloomade anatoomia (kaasautor J. Tehver). Tartu, 1968
  • Põllumajandusloomade süda ja veresooned (kaasautor). Tartu, 1977
  • Põllumajandusloomade hingamiselundid (kaasautor V. Kärner). Tartu, 1978
  • Põllumajandusloomade liikumisaparaat (kaasautor). 1–4. Tartu, 1979–1986
  • Põllumajandusloomade seedeaparaat (kaasautor). 1–3. Tartu, 1982–1985
  • Veterinaaranatoomilisi oskussõnu (kaasautor V. Kärner). Tartu, 1984
  • Lindude anatoomia. 1. Tartu, 1985
  • Põllumajandusloomade kuse-suguorganid (kaasautor). Tartu, 1986
  • Analysis of archaezoological bone findings dating from ancient and medieval Tartu. // The III Workshop of the Veterinary Anatomists of the Baltic and Nordic countries. Tartu, 1996
  • Lehmast ja tema udarast (minevikus, olevikus ja tulevikus) (kaasautor M. Jalakas). // Tõuloomakasvatus (2001) 2
  • Koduloomade anatoomia II–IV (kaasautor E. Ernits). Tartu, 2002–2005

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Enn Ernits. "Paul Saks 100". Eesti Loomaarstlik Ringvaade, 2, 32−33.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 428–429
  • Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppe-teadusliku koosseisu bio-bibliograafiline teatmeteos 1951–1981. Trt, 1981, 5, 186, 213
  • II, 185, 215
  • Eesti Põllumajandusülikool: audoktorid, töötajad ja vilistlased 1991–1995. Trt, 1996, 167
  • EE 14, 453
  • EPA VB I, 167–169
  • II, 110–113
  • III, 89–90
  • IV, 95–96
  • V, 86
  • VI, 128
  • Paul Saks 60-aastane. // Sotsialistlik Põllumajandus (1978), 13, 620
  • Agraarteadus (1993) 2, 211–212
  • Eesti Loomaarstlik Ringvaade (1998) 3, 105
  • (2003) 2, 32.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.