Patoloogiline kogumine
Patoloogiline kogumine ehk kompulsiivne kogumine on käitumismuster, mille puhul inimene kogub koju või mõnda muusse tema valduses olevasse kohta suures koguses esemeid, millel pole tihti tegelikku väärtust, ja ei suuda neist midagi ära anda või visata.
Sundhäired võivad olla pikaajalised ja progresseeruvad või esineda periooditi, aeg-ajalt taandudes ning siis taas võimendudes.
Peale asjade võib inimene koguda ka loomi, kelle elukvaliteet kannatab ruumipuuduse all. Ka rämpsmeilide alleshoidmine ei erine muust kogumisest, vaatamata sellele, et need ei võta füüsiliselt ruumi. Motiiv on sama – hirm midagi olulist ära visata.
Patoloogiline asjade kogumine võib kahjustada inimese tavapärast elu ja takistada ruumide tavapärast kasutamist ning piirata selliseid tegevusi nagu söögivalmistamine, koristamine, ruumides liikumine ja magamine. Asjade kuhjumine võib tekitada tulekahjuohtu, halbu sanitaartingimusi, kukkumisohtu ja muude terviseprobleemide ohtu.[1]
Sümptomid ja signaalid probleemist
[muuda | muuda lähteteksti]Inimese kodus on palju asju, mida enamik inimesi peaks väärtusetuks.
Kodune esemete hulk on nii suur, et liikumisruumi napib:
- voodis ei saa enam magada,
- kööki ei saa kasutada toiduvalmistamiseks,
- lauad, toolid, diivanid on nii täis asju, et neid ei saa istumiseks kasutada,
- tualettruum on ebasanitaarne
- vannis ja pesemisruumis ei saa pesta, kuna seal on asjad ees.
Segadust ja mustust on nii palju, et see võib põhjustada haigusi, stressi ja ebamugavust. Seetõttu:
- ei lubata külalisi, pereliikmeid, sõpru, remondimehi tubadesse,
- tekib raskusi laenatud esemete tagastamisega,
- hoitakse aknad kaetult, et keegi ei saaks sisse piiluda,
- tülitsetakse tihti oma pereliikmetega prügi teemadel,
- riskitakse tulekahju, kukkumise, nakkushaiguste ja väljatõstmisega,
- tuntakse stressi või ärevust seoses prügiga.
Obsessiiv-kompulsiivne isiksushäire
[muuda | muuda lähteteksti]Kogumiskirge, mille korral inimene kogub asju, mida ta ei kasuta, on aastaid tagasi peetud üheks obsessiiv-kompulsiivse isiksushäire (OCD) sümptomiks ja seda on käsitletud obsessiiv-kompulsiivse häire alaliigina. Obsessiiv-kompulsiivne häire on ärevushäire. Inimesed, kellel on OCD, tunnevad sundmõtteid, et nad peavad midagi korduvalt tegema. Mõnikord on neil eriti suur vajadus puhtuse järele ja nad võivad, näiteks, päevas mitmeid kordi hambaid pesta. Nüüd loetakse kogumiskirge obsessiiv-kompulsiivseks isiksushäireks, juhul kui:[2]
- Kogumine toimub, kuna inimesel on hirm mustuse pärast või tal on eelarvamuslikud mõtted
- Inimene kogub asju, kuid ei soovi seda teha ning see valmistab talle ebameeldivaid tundeid
- Inimene ei näita mingit huvi nende asjade vastu, mida ta kogub
- Inimene kogub spetsiifilisi asju, mille vastu ta tunneb konkreetset kinnisideed[3]
Kogumiskire taga ei ole samasugused neuroloogilised mehhanismid kui OCD puhul ja seda ei saa mõjutada samade ravimitega, mis reguleerivad serotoniini taset. Kogumiskirega inimene kogub esemeid teadlikult ja ei taju seda kui korduvat ja ärevust tekitavat tegevust, nagu OCD patsiendid. Kuigi statistika järgi on 18–40% OCD patsiente kogumiskirega, siis ainult 5%-l kogumiskirega inimestest esinevad OCD sümptomid. Teises uuringus vaadeldi 217 kogumiskirega patsienti, kellest 18%-l diagnoositi OCD, kuid 36%-l diagnoositi tugev depressioon. Siiski esineb suuri erinevusi ja probleeme nii kogumiskire kui ka OCD diagnoosimisel, mida uuringutes kasutatakse.[3] Mitmed sarnased tunnused võivad viidata impulsihäirele, eriti kui kogumiskirg on seotud vajadusega pidevalt asju osta ja tugevnendud omanikutundega.[4]
Raamatute kogumine
[muuda | muuda lähteteksti]Raamatute suuremahuline kogumine ehk bibliomaania on patoloogiline, kui selle tõttu kannatavad inimese sotsiaalsed suhted või tervis. Raamatutega on seotud mitmeid psüühikahäireid, sh bibliokleptomaania, mille puhul inimene kogub raamatuid, millel pole tema jaoks suurt sisemist väärtust, – erinevalt tavapärastest raamatukogujatest, kes tunnevad kogutavate teoste vastu huvi või kasu. Nad ostavad isegi sama raamatut mitu eksemplari, milletõttu koguneb raamatuid nii palju, et neid ei jõuta enam nautida. Ameerika ajaloo tuntuim bibliokleptomaniakk oli Stephen Blumberg, kes ei arvanud, et ta teeb midagi valesti. "Blumberg was trying to save a forgotten world from a system (the libraries) that neglected it."[5] Teine tuntud juhtum oli Gustav Hasford.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tolin D.F.; Frost R.O.; Steketee G. (2007). "An open trial of cognitive-behavioral therapy for compulsive hoarding". Behaviour Research and Therapy. 45 (7): 1461–1470. DOI:10.1016/j.brat.2007.01.001. PMC 1950337. PMID 17306221.
- ↑ "Obsessive Compulsive Disorder". psychiatry.org. American Psychiatric Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.12.2014. Vaadatud 11.12.2014.
- ↑ 3,0 3,1 Mataix-Cols David; Frost Randy O.; Pertusa Albert; Clark Lee Ann; Saxena Sanjaya; Leckman James F.; Stein Dan J.; Mastunaga Hisato; Wilhelm Sabina (2010). "Hoarding Disorder: A New Diagnosis for DSM-V?". Depression and Anxiety. 27 (6): 556–572. DOI:10.1002/da.20693. PMID 20336805.
- ↑ Hartl TL, Duffany SR, Allen GJ, Steketee G, Frost RO (2005). "Relationships among compulsive hoarding, trauma and attention-deficit/hyperactivity disorder". Behaviour Research and Therapy. 43 (2): 269–76. DOI:10.1016/j.brat.2004.02.002. PMID 15629755.
- ↑ Weiss, Philip (jaanuar 1994). "The Book Thief". Harper's Magazine. 288 (1724): 37.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Anne Metsis. Tarbetute esemete alleshoidmine ja kogumine võib olla märk tõsisest probleemist! Eesti Naine, 19. mai 2015
- Valdar Parve. Kogumishäire on enamat kui lihtsalt hamsterlus Tervise Arengu Instituudi koduleht, 22. aprill 2021