Obsessiiv-kompulsiivne isiksushäire

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Obsessiiv-kompulsiivne isiksushäire
Sünonüümid Anankastne isiksushäire
Valdkond Psühhiaatria, psühholoogia
Põhjused Geneetilised ja keskkonnalised tegurid
Ravi Psühhoteraapia, kognitiivne käitumisteraapia
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 F60.5
RHK-9 301.4
MedlinePlus 000942
MeSH D003193
Mitte segi ajada Obsessiiv-kompulsiivse häirega

Obsessiiv-kompulsiivne isiksushäire (ka anankastne isiksushäire) on isiksushäire, mille peamised tunnused on muretsemine korra pärast, perfektsionism, eriline tähelepanu detailidele, äärmine vajadus kontrollida ennast ja teisi, ümbritsevat keskkonda, kuigi see ei ole efektiivne. Selle isiksushäirega inimestel on tihtipeale ka töönarkomaania. Neil on raske lõõgastuda, neil on tunne, et nad pole piisavalt kiired ja eesmärkide saavutamiseks on vaja rohkem pingutada. Nad võivad planeerida tegevusi minutilise täpsusega, mis tuleneb vajadusest kontrollida keskkonda, ja neile ei meeldi, kui toimub midagi ootamatut, mida nad ei saa kontrollida.[1]

Obsessiiv-kompulsiivse isiksushäirega inimesed on väga hõivatud reeglitest, regulatsioonidest ja korrast. Nad võivad olla äärmiselt jäigad selles osas, kuidas asju peab tegema. Lisaks tunnevad nad pinge- ja ärevustunnet, kui midagi jääb tegemata või pole tehtud õigesti. Nende jaoks on kõige tähtsam teha õigeid otsuseid.

Oma mõttelaadilt on anankastsed inimesed keskendunud detailidele ja seetõttu võib tööülesannete täitmine muutuda väga raskeks, kuna ta pühendub mõnele üksikule aspektile ja selle viimistlemisele, kuid ei suuda suurt ülesannet lõpule viia. Iseloomulik võib olla pidev nimekirjade koostamine, kuid nende praktikasse rakendamine on vähene. Tihti on obsessiiv-kompulsiivse isiksushäirega inimese jaoks töö kõige olulisem ja ta kulutab oma ülesannetele nii palju aega, et kannatavad lähisuhted. Tööülesannete delegeerimine talle ei sobi, kuna enda arvates oskab vaid ta ise neid õigesti teha. Kui ta jätabki midagi teistele teha, on ta kontrolliv ja kangekaelne nõudes, et asju tehtaks samamoodi, kui tema ütles. Teatud tööülesannete puhul võib sellistest isiksusjoontest olla väga suur kasu, kuid lähisuhetes on tal raske partneriga koos elada ja töötada.

Obsessiiv-kompulsiivse isiksushäirega inimesel on raske oma emotsioonidega toime tulla ja ta võib ebaõnnestumistele, rutiini rikkumisele ja teistele inimestele reageerida vihaga. Endale seatud standardeid ei ole tal nii kerge täita ja ta tunneb, et on ebaõnnestunud ning endas pettunud, mis võib viia depressioonini. Sellise isiksusega inimene hindab äärmiselt kõrgelt ka moraalseid ja eetilisi väärtusi, on äärmiselt tundliku südametunnistusega ja moraalsetes otsustustes kõhklev ning jäik.

Obsessiiv-kompulsiivse isiksushäirega inimesel on ka teraapiale ja terapeudile väga kõrged standardid. Teraapia on enamasti lühiajaline ja keskendunud toimetuleku parandamisele igapäevaelu olukordades ning oma emotsioonide teadvustamisele probleemolukordades. Erinevalt rõhuvast enamikust teistest isiksusehäiretest on obsessiiv-kompulsiivne isiksushäire korrelatsioonis töö ja karjääri alase edu, mitte ebaeduga.

Anankastne isikusus[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon liigitab obsessiiv-kompulsiivse isiksushäire nimetuse alla anankastne isiksus, mis on isiksushäire. Arst saab diagnoosida isiksushäire täiskasvanud inimesel, kui tal esinevad paljud, aga mitte kõik jooned koos pikaajaliselt, püsivalt ja paljudes olukordades ning keskkondades. Anankastilise isiksushäire tunnused on:

  • liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus;
  • detailide, reeglite, nimekirjade, plaanide, korra ja korraldamise ületähtsustamine;
  • täiuslikkusiha, mis ei lase töid lõpetada;
  • ülim kohusetundlikkus, hoolikus ja töö liigne tähtsustamine kuni rõõmudest ja inimsuhetest loobumiseni;
  • liigne pedantsus ja konventsionaalsus;
  • jäikus ja kangekaelsus;
  • mõttetu nõudmine, et teised tegutseksid täpselt samal viisil kui tema, või vastumeelsus üldse midagi teiste teha jätta;
  • painavate ja soovimatute mõtete või impulsside pealetung.

DMS-IV[muuda | muuda lähteteksti]

  1. keskendub üksikasjadele, eeskirjadele, loeteludele, korrale, organisatsioonile või kavadele sellises ulatuses, et tegevuse põhiline sisu kaotatakse
  2. näitab üles perfektsionismi, mis takistab ülesande lõpuleviimist (nt ei suuda lõpule viia projekti, sest ei vasta enda üleliigselt rangetele standarditele).
  3. on ülemäära pühendunud tööle ja tootlikkusele vabaajategevuste ja sõpruse kõrvalejätmise arvelt (kui jätta kõrvale ilmne majanduslik vajadus).
  4. on üleliia kohusetundlik, piinlikult täpne ja paindumatu moraali, eetika või väärtuste küsimustes (kui jätta kõrvale kultuuriline või religioosne kuuluvus).
  5. ei suuda visata ära kulunud või väärtusetuid asju, isegi kui neil ei ole tundelist väärtust.
  6. ei soovi anda üle ülesandeid või töötada koos teistega, välja arvatud juhul, kui nad võtavad omaks täpselt tema toimimisviisi.
  7. võtab omaks ihnurliku kulutamisstiili nii enda kui ka teiste suhtes; raha peab millekski, mida tuleb koguda tulevaste katastroofide jaoks.
  8. ilmutab paindumatust ja kangekaelsust.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pinto, Anthon y; Eisen, Jane L.; Mancebo, Maria C.; Rasmussen, Steven A. (2008). "Obsessive-Compulsive Personality Disorder". peatükis Abramowitz, Jonathan S.; McKay, Dean; Taylor, Steven. Obsessive-Compulsive Disorder: Subtypes and Spectrum Conditions. Elsevier. pp. 246–263. ISBN 978-0-08-044701-8.