Obsessiiv-kompulsiivne isiksushäire
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2020) |
| Obsessiiv-kompulsiivne isiksushäire | |
|---|---|
| Sünonüümid | anankastne isiksus |
| Valdkond | psühhiaatria, psühholoogia |
| Sümptomid | perfektsionism, jäikus, kontrollivajadus |
| Põhjused | geneetilised ja keskkonnalised tegurid |
| Eristusdiagnoos | obsessiiv-kompulsiivne häire |
| Ravi | psühhoteraapia, kognitiivne käitumisteraapia[1] |
| Klassifikatsioon ja välisallikad | |
| RHK-10 | F60.5 |
| RHK-9 | 301.4 |
| MedlinePlus | 000942 |
| MeSH | D003193 |
- Mitte segi ajada Obsessiiv-kompulsiivse häirega
Obsessiiv-kompulsiivne isiksushäire ehk anankastne isiksus on isiksushäire, mille peamised tunnused on muretsemine korra pärast, perfektsionism, eriline tähelepanu detailidele, aga ka äärmine vajadus kontrollida ennast, suhtlust teistega ja ümbritsevat keskkonda. Selle isiksushäirega inimestel on tihtipeale ka töönarkomaania. Neil on raske lõõgastuda, neil on tunne, et nad pole piisavalt kiired ja eesmärkide saavutamiseks on vaja rohkem pingutada. Nad võivad planeerida tegevusi minutilise täpsusega, mis tuleneb vajadusest kontrollida keskkonda, ja neile ei meeldi, kui toimub midagi ootamatut, mida nad ei saa kontrollida.[2]
Obsessiiv-kompulsiivse isiksushäirega inimesed on väga hõivatud reeglitest, regulatsioonidest ja korrast. Nad võivad olla väga jäigad selles osas, kuidas asju peab tegema. Lisaks tunnevad nad pinge- ja ärevustunnet, kui midagi jääb tegemata või pole tehtud õigesti. Nende jaoks on kõige tähtsam teha õigeid otsuseid. Oma mõttelaadilt on anankastsed isiksused keskendunud detailidele ja seetõttu võib tööülesannete täitmine muutuda väga raskeks, kuna ta pühendub mõnele üksikule aspektile ja selle viimistlemisele, kuid ei suuda suurt ülesannet lõpule viia. Iseloomulik võib olla pidev nimekirjade koostamine, kuid nende praktikasse rakendamine on vähene. Tihti on obsessiiv-kompulsiivse isiksushäirega inimese jaoks töö kõige olulisem ja ta kulutab oma ülesannetele nii palju aega, et kannatavad lähisuhted. Tööülesannete delegeerimine talle ei sobi, kuna enda arvates oskab vaid ta ise neid õigesti teha. Kui ta jätabki midagi teistele teha, on ta kontrolliv ja kangekaelne nõudes, et asju tehtaks nii, nagu tema ütles. Teatud tööülesannete puhul võib sellistest isiksusjoontest olla väga suur kasu, kuid lähisuhetes on tal raske partneriga koos elada ja töötada. Obsessiiv-kompulsiivse isiksushäirega inimesel on raske oma emotsioonidega toime tulla ja ta võib oma toimingute ebaõnnestumistele, rutiini rikkumisele ja teistele inimestele reageerida vihaga. Endale seatud eesmärke ei ole tal nii kerge täita ning ta tunneb, et on saamatu ja endas pettunud, mis võib viia depressioonini. Sellise isiksusega inimene hindab väga kõrgelt ka moraalseid ja eetilisi väärtusi, on tundliku südametunnistusega ning moraalsetes otsustustes kõhklev ja jäik.
Obsessiiv-kompulsiivse isiksushäirega inimesel on ka teraapiale ja terapeudile väga kõrged standardid. Teraapia on enamasti lühiajaline ning keskendunud toimetuleku parandamisele igapäevaelu olukordades ja oma emotsioonide teadvustamisele probleemolukordades. Erinevalt enamikust isiksusehäiretest on obsessiiv-kompulsiivne isiksushäire korrelatsioonis töö- ja karjäärialase edu, mitte ebaeduga.
Diagnoosimine
[muuda | muuda lähteteksti]RHK-10
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK-10-s) on obsessiiv-kompulsiivset isiksushäiret nimetatud anankastseks isiksuseks (F60.5). Arst saab diagnoosida isiksushäire täiskasvanud inimesel, kui tal esinevad paljud, aga mitte kõik jooned koos pikaajaliselt, püsivalt ning paljudes olukordades ja keskkondades. Anankastse isiksuse tunnused on järgmised:
- liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus;
- detailide, reeglite, nimekirjade, plaanide, korra ja korraldamise ületähtsustamine;
- täiuslikkusiha, mis ei lase töid lõpetada;
- ülim kohusetundlikkus, hoolikus ja töö liigne tähtsustamine kuni rõõmudest ja inimsuhetest loobumiseni;
- liigne pedantsus ja konventsionaalsus;
- jäikus ja kangekaelsus;
- mõttetu nõudmine, et teised tegutseksid täpselt samal viisil kui tema, või vastumeelsus üldse midagi teiste teha jätta;
- painavate ja soovimatute mõtete või impulsside pealetung.
DMS-IV
[muuda | muuda lähteteksti]Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni (APA) väljaantav psühhiaatriliste haiguste klassifikatsioon Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders määrab obsessiiv-kompulsiivse isiksushäire isiksushäirete C-klastrisse. Sümptomid, millest peab pikema aja jooksul enamikus olukordades esinema vähemalt neli, on määratletud järgnevalt:
- keskendub üksikasjadele, eeskirjadele, loeteludele, korrale, organisatsioonile või kavadele sellises ulatuses, et tegevuse põhiline sisu kaotatakse;
- näitab üles perfektsionismi, mis takistab ülesande lõpuleviimist (nt ei suuda lõpule viia projekti, sest ei vasta enda üleliigselt rangetele standarditele);
- on ülemäära pühendunud tööle ja tootlikkusele vabaajategevuste ja sõpruse kõrvalejätmise arvelt (kui jätta kõrvale ilmne majanduslik vajadus);
- on üleliia kohusetundlik, piinlikult täpne ja paindumatu moraali, eetika või väärtuste küsimustes (kui jätta kõrvale kultuuriline või religioosne kuuluvus);
- ei suuda visata ära kulunud või väärtusetuid asju, isegi kui neil ei ole tundelist väärtust;
- ei soovi anda üle ülesandeid või töötada koos teistega, välja arvatud juhul, kui nad võtavad omaks täpselt tema toimimisviisi;
- võtab omaks ihnurliku kulutamisstiili nii enda kui ka teiste suhtes; raha peab millekski, mida tuleb koguda tulevaste katastroofide jaoks;
- ilmutab paindumatust ja kangekaelsust.
Milloni alatüübid
[muuda | muuda lähteteksti]Isiksushäireid süvitsi uurinud Ameerika Ühendriikide psühholoog Theodore Millon liigitas vältiva isiksushäire neljaks alatüübiks.[3]
| Alatüüp | Iseloomujooned |
|---|---|
| Kohusetundlik (hõlmab sõltuvaid jooni) | Reegleid jälgiv; sihikindel, kõvasti tööd tegev, põhjalik; otsustusvõimetu, käik; iseendas kahtlev; vigu ja eksimusi pelgav. |
| Bürokraatlik (hõlmab nartsissistlikke jooni) | Formaalsetes organisatsioonides domineeriv; dotseeriv, võimutsev, kujutlusvõimetu, nina võõrastesse asjadesse toppiv, väiklane, pealetükkiv, kitsarinnaline. |
| Puritaanlik (hõlmab paranoilisi jooni) | Kasin, ennastõigustav, kitsarinnaline, fanaatiline, kompromissitu, nördiv ja hukkamõistev; sünge ja ülikombelise moraalitunnetusega; tunneb vajadust kontrollida ja vastutöötada omaenda impulssidele ja fantaasiatele, mida ei pea sobivaks. |
| Kitsi (hõlmab skisoidseid jooni) | Ihne, aldis koguja; kaitseb ennast kadude vastu; kardab teiste sissetungi tema tühja sisemaailma; pelgab oma isiklike kohatute või vastuoluliste emotsioonide paljastamist. |
| Segaduses (hõlmab depressiivseid jooni) | Ambivalentsed emotsioonid; tunneb end piinatuna, korratu, otsustusvõimetu, kimbatuses; kimpus sisemiste konfliktide, arusaamatuste ja frustratsioonidega; kinnisideed ja sundused tekitavad vastandlikke emotsioone. |
Põhjused
[muuda | muuda lähteteksti]Arvatakse, et obsessiiv-kompulsiivset isiksushäiret põhjustab geneetiliste ja sotsiaalsete tegurite kombinatsioon.[1]
Ravi
[muuda | muuda lähteteksti]Obsessiiv-kompulsiivset isiksushäiret ravitakse tavaliselt psühhoteraapia või kognitiivse käitumisteraapia abil. Isiksushäirega kaasnevate sümptomite leevendamiseks võidakse kasutada medikamentoosset ravi, näiteks meeleolu stabilisaatoreid impulsiivsuse ja kõikuva tuju, Bensodiasepiine või beetablokaatoreid ärevuse ning selektiivseid serotoniini tagashaarde inhibiitoreid või muid antidepressante depressiooni, obsessiiv-kompulsiivsete sümptomite või söömishäirete. Psühhootilisi või paranoilisi sümptomeid ravitakse madala doosi antipsühhootikumidega.[1]
Epidemioloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Ühe Ameerika Ühendriikides 2004. aastal tehtud uuringu järgi esineb obsessiiv-kompulsiivset isiksushäiret 7,9% rahvastikust, mis teeb sellest levinuima isiksushäire.[4] 2014. Meestel esineb seda isiksushäiret kaks korda tõenäolisemalt kui naistel.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Murphy, Michael; Cowan, Ronald (2009). Blueprints Psychiatry. Lippincott Williams & Wilkins. ISBN 9780781782531. lk 30.
- ↑ Pinto, Anthon y; Eisen, Jane L.; Mancebo, Maria C.; Rasmussen, Steven A. (2008). "Obsessive-Compulsive Personality Disorder" (PDF). Abramowitz, Jonathan S.; McKay, Dean; Taylor, Steven (toim-d). Obsessive-Compulsive Disorder: Subtypes and Spectrum Conditions. Elsevier. Lk 246–263. ISBN 978-0-08-044701-8.
- ↑ Millon, Theodore; Millon, Carrie M.; Meagher, Sarah E.; Grossman, Seth D.; Ramnath, Rowena (2004). Personality Disorders in Modern Life. Wiley. ISBN 9780471668503. lk 230.
- ↑ Grant, Bridget F.; Hasin, Deborah S.; Stinson, Frederick S.; Dawson, Deborah A.; Chou, S. Patricia; Ruan, W. June; Pickering, Roger P. (2004). "Prevalence, Correlates, and Disability of Personality Disorders in the United States". The Journal of Clinical Psychiatry. 65 (7): 948–58. DOI:10.4088/JCP.v65n0711. PMID 15291684.