Denõss Prokopenko
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2025) |
| Denõss Prokopenko | |
|---|---|
 Denõss Prokopenko Azovstali kaitsmise ajal (mai 2022) | |
| Hüüdnimi | Redis (Ре́діс)[1] |
| Sünniaeg | 20. juuni 1991 |
| Sõjaväeline haridus | Kiievi Rahvuslik Lingvistiline Ülikool |
| Truudusvanne |
 Ukraina |
| Auaste | alampolkovnik |
| Juhtinud |
 Azov (2017–2022), (alates 2023) |
| Sõjad/lahingud | |
| Autasud |
 Ukraina kangelane |
| Abikaasa | Katerõna Prokopenko |
Denõss Prokopenko (ukraina keeles Денис Геннадійович Прокопенко; sündinud 20. juunil 1991) on Ukraina sõjaväelane. Ukraina kangelane.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Päritolult osalt karjalane. Tema vaarisa kasvas üles Soomes ja osales Talvesõjas (1939–1940) Nõukogude Liidu vastu. Vaarisa perekond hukkus, välja arvatud Prokopenko vanaisa, kes asus orvuna Kiievisse.[2]
Seitsmenda eluaastani kasvatas Prokopenkot vanaisa, kes oli kommunismivastane ja hoidis mälestust oma karjala juurtest.[2][3]
Lõpetas Kiievi rahvusliku lingvistilise ülikooli germaani filoloogia teaduskonna inglise keele õpetajana (Київський національний лінгвістичний університет).[4]
Prokopenko liitus võitlusega Venemaa tekitatud separatistide vastu Ida-Ukrainas 11. juulis 2014. Ta osales terrorismivastases operatsioonis Ukraina poolel Azovi pataljoni koosseisus. Pataljonis demonstreeris ta juhtimisomadusi ja temast sai rühma peagi kompanii. 2017. aasta juulis tehti temast Azovi pataljoni komandör.[4]
Pärast 2022. aastal toimunud Venemaa sissetungi juhtis Azovi polku Mariupoli lahingus ja langes vangi.[5] Vabanes sõjavangist 2022. aasta septembris.[6] Naasis koos presidendiga Türgist Ukrainasse 2023. aasta 8. juulil.[7] 2023. aastast juhib ta taas Azovi pataljoni.[8]
Auastmed
[muuda | muuda lähteteksti]- 2015 nooremleitnant[viide?]
- ? leitnant[viide?]
- ? vanemleitnant[viide?]
- 2019 kapten[viide?]
- 2022 major[viide?]
- 2022 alampolkovnik (Підполковник Національної гвардії) [viide?]
Autasud
[muuda | muuda lähteteksti]- 2019 – Bohdan Hmelnõtskõi ordeni 3. järk
2022 – Ukraina kangelane[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Захисники Маріуполя на свободі після обміну полоненими. “Редіс”, “Калина” та “Волина” – вільні (vaadatud: 22.09.2022)
- ↑ 2,0 2,1 ""For me this is blood revenge": Denys Prokopenko ("Redis") explained why he wears the plaque of the Ukhty Republic on his shoulder". Anti-imperial Block of Nations. 4. oktoober 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. august 2024. Vaadatud 24. augustil 2024.
- ↑ "Karjala iseseisvuslased: Me ei soovi asendada Moskva diktaati Brüsseliga. I osa". Koiduaeg. 6. jaanuar 2024.
- ↑ 4,0 4,1 "Denys Prokopenko". Before-WAR-After. 13. juuli 2023.
- ↑ В "АЗОВЕ" ЗАЯВИЛИ, ЧТО МОГУТ ИГНОРИРОВАТЬ ЗЕЛЕНСКОГО НА ЗАКОННЫХ ОСНОВАНИЯХ – DS, 27.08.2019
- ↑ Захисники Маріуполя на свободі після обміну полоненими. “Редіс”, “Калина” та “Волина” – вільні (vaadatud: 22.09.2022)
- ↑ Zelenskyy brings "heroes home" from Turkey. DW, 8. juuli 2023
- ↑ "Повернення легенди: командир Азову Денис Прокопенко знову керує операціями на фронті". Fakti. 7. september 2023.
- ↑ Указ Президента України № 148/2022 «Про присвоєння звання Герой України», 19.03.2022
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ukraine: Mariupol commanders return home with Zelenskyy. DW, 8. juuli 2023