Pariisi konverents
Ilme
Artiklis puuduvad viited. |
Pariisi rahukonverents oli 21 riigi esindajate kohtumine 1946. aasta 29. juulist 15. oktoobrini, kus arutati Teises maailmasõjas võitnud riikide ja natsliku Saksamaa Euroopa-liitlaste (Bulgaaria, Itaalia, Rumeenia, Soome ja Ungari) vaheliste rahulepingute projekte.
Konverentsil kinnitatud projektid allkirjastati 1947. aasta veebruaris. Sellega lõppes ametlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud.
Rahulepingute sisu
[muuda | muuda lähteteksti]- Territoriaalsed kohaldused:
- Bulgaaria viidi tagasi 1941. aasta jaanuari piiridesse.
- Itaalia loovutas Jugoslaaviale mõne Aadria mere ja maismaa-ala; andis Prantsusmaale väikese piiriala, loovutas Kreekale Dodekaneesid. Trieste kuulutati vabalinnaks (tagastati Itaaliale 1975).
- Rumeenia loovutas NSV Liidule Bessaraabia ja Bukoviina, kuid sai Ungarilt tagasi Põhja-Transilvaania.
- Soome loovutas Nõukogude Liidule osa Karjalast, muus osas taastati piirid, mis tekkisid pärast Nõukogude Liidu - Soome sõda.
- Ungari jäi Trianoni lepingu piiridesse.
- Võidetuile määrati reparatsioonid võitjate kasuks.
- Määrati kindlaks kaotanute maa-, mere- ja õhujõudude maksimaalne suurus ning piirati nende relvastust.
- NSV Liit sai õiguse jätta osa vägedest Ungari ja Rumeenia territooriumile, et pidada ühendust Nõukogude okupatsioonitsooniga Austrias.
Saksamaa oli juba jagatud okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel.