Pantrikuru vangid
| Pantrikuru vangid | |
|---|---|
| Originaali pealkiri |
Հովազաձորի գերիները Пленники Барсова ущелья |
| Autor | Vahtang Ananjan |
| Tõlkija | Artur Gross, Hilda Dresen |
| Illustreerija | Richard Kaljo |
| Toimetaja | Berta Kuusberg |
| Päritolumaa |
 Nõukogude Liit |
| Sari | Seiklusjutte maalt ja merelt |
| Žanr | seiklusromaan |
| Kirjastaja |
Государственное издательство детской литературы (originaal) Eesti Riiklik Kirjastus (eesti keeles) |
| Ilmumisaeg |
1956 (originaal) 1957 (eesti keeles) |
| Lehekülgi | 494 |
"Pantrikuru vangid" (armeenia keeles "Հովազաձորի գերիները") on Vahtang Ananjani seiklusromaan, mille tegevus toimub 1953. aastal Armeenias.
Teosest
[muuda | muuda lähteteksti]"Pantrikuru vangid" ilmus eesti keeles 1957. aastal sarja "Seiklusjutte maalt ja merelt" 16. raamatuna, tõlge oli tehtud venekeelse väljaande põhjal. Raamatu tiraaž oli 30 000 eksemplari. Helisalvestisena ilmus teos CD–l Heliraamatute Kirjastusfondi Helikiri välja antuna 1992. aastal.
Romaan avaldati vene keeles esmakordselt Moskvas 1956. aastal kirjastuse Государственное издательство детской литературы väljaandena.
Armeenia kinostuudios loodi romaani "Pantrikuru vangid" ainetel samanimeline mängufilm, mis linastus 1957. aastal.[1]
Eesti Raadios on 1987. aastal lavastatud samanimeline kuuldemäng.[2]
Sisukokkuvõte
[muuda | muuda lähteteksti]Aigedzori küla koolilapsed (poisid Ašot, Gagik ja Sarkiss ning tüdruk Šušik) lähevad mägedesse, et külastada kolhoosi karjafarmi ja vaadata šeflusaluseid vasikaid. Samal ajal paigaldatakse karjafarmi seinale postkast kirjavahetuse tagamiseks. Enne tagasiminekut postitab Gagik naljakirja külasse oma vanematele, milles teatab, et sõidab sõpradega Kaug-Itta "elujuurt" otsima, kuna oli eelmisel õhtul lugenud raamatut "Dersu Uzala". Ta on kindel, et jõuab kohale varem kui postitatud kiri.
Tagasiteel kohtuvad nad karjuse poeg Hassoga, kes on laskunud mägedes asuvatelt karjamaadelt orgu, et osta karjustele toiduaineid. Hassoga on kaasas karjuste koer. Ootamatu mõtte ajendil pöörduvad noored rajalt kõrvale, et külastada ilusat Pantrikuru, kuhu viib üle kuristiku kitsas sild. Ašot teab, et kurust on ka teine väljapääs. Enne silla ületamist kaotab Gagik raamatu, mida eelmisel õhtul koos loeti. Peale Pantrikuru läbimist selgub aga, et teine väljapääs on suure varingu tõttu suletud. Noored pöörduvad tuldud teed mööda tagasi, kuid algab lumetorm, mille käigus puruneb olemasolev sild. Jäänud lõksu, asuvad inimesed ja koer Pantrikurus paiknevasse koopasse ajutiselt elama. Puid üle kuristiku langetades üritatakse ehitada uut silda, kuid edutult. Noored peavad nüüd võitlema oma elu eest, sest kaasa võetud vähene toit hakkab lõppema. Lisaks toimub neil ohtlik kohtumine samuti kurusse kinni jäänud pantri ja karuga, kelle eest üritab noori kaitsta koer.
Vanemad korraldavad küll noorte otsingu, kuid eksitava kirja tõttu püütakse neid esialgu leida rongidest ja raudteejaamadest. Juhuslikult leitakse Pantrikurusse viivalt teelt noorte kaotatud raamat, mis suunab otsingud õiges suunas ning üle viiekümne päeva kurus vangis olnud noored leitakse ja päästetakse.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ [1] "Пленники Барсова ущелья" на сайте Internet Movie Database
- ↑ [2] KUULDEMÄNG. "Pantrikuru vangid" Eesti Rahvusringhääling