Paju mõis
|
See artikkel on Luke kihelkonna mõisast; Kihelkonna kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Paju mõis (Kihelkonna) ja Kullamaa kihelkonna mõisa kohta Paju mõis (Kullamaa). |
.jpg)
Paju mõis, ka Liellugaži mõis (saksa keeles Luhde-Großhof, läti keeles Liellugažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Luke kihelkonnas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Valga vallas Paju külas.[1] Ajalooliselt asus mõis Liivimaa läti distriktis.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mõis loodi 1748. aastal, kui see eraldati Luke mõisast.[1] Pärast Carl Johann Wrangelli ja ta abikaasa Charlotte Johanna (sündinud vabapreili von Liebesberg) (1703–1748) surma sõlmisid pojad 1748. aasta 9. veebruaril pärandvarajagamislepingu. Vastavalt selle tingimustele langes Luke mõis vanemale pojale adrakohtunik vabahärra Carl Johann von Wrangellile (1725–1798), kes kohustus oma nooremale vennale Johann Georgile tasuma 3400 taalrit. Kuna keskmisele vennale Gotthard Wilhelmile pidi minema seni Luke koosseisu kuulunud Paju mõis, eraldati see iseseisvaks rüütlimõisaks.
Gotthard Wilhelm Wrangell kavatses selle algselt oma nooremale vennale Johann Georg von Wrangellile jätta, ent aastal 1750 ostis Weihold Gotthard Barclay de Tolly selle mõisa ära. Aastal 1760 omandas 22 500 taalri eest mõisa Johann George Tomsen, aastal 1787 müüs ta mõisa aga 39 000 taalri eest Johann Roetger Schröderile. Aastal 1794 omandas mõisa 45 000 taalri eest George Christian von Scheumann, kelle lesk selle 41 000 rubla eest aastal 1816 Otto Eduard Ernst von Maydellile pantis.[2]
Aastal 1820 sai Maydellist ka mõisa pärisomanik. Aastal 1827 pantis ta mõisa koos Annase ja Pedele mõisaga 69 500 rubla eest kreisisaadik Gustav Eduard von Richterile. Too loovutas aastal 1837 Paju mõisa 50 000 rubla eest John von Jürgensonnile, kes aasta lõpus ka mõisa pärisomanikuks sai. Aastal 1856 müüs ta selle 91 500 rubla eest Viktor von Strykile.[3]
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 11 ja 7/8 adramaad, sellele allus 185 mees- ja 204 naishinge.[4] Aastal 1641 oli mõisa suurus (koos Luke mõisaga) 27 ja 1/4 adramaad. Aastail 1688 ja 1734 oli mõisadel adramaid 25 ja 1/4 Aastal 1758 kuulus mõisale 11 ja 7/8 adramaad. Aastal 1823 oli mõisa suurus 7 ja 11/20 adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 7 ja 7/20, aastal 1881 oli neid aga 7 ja 4/80, lisaks allus mõisale 7 ja 54/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[6]
Varia[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Paju lahing
Eesti Vabadussõja ajal 31. jaanuaril 1919 toimus mõisa juures Paju lahing.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Paju mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 10.11.2014)
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 294
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 360-361.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 271.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 292.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 359.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Paju mõis |
Kirik: Luke kirik
Mõisad: Luke kirikumõis | Burga mõis | Luke mõis | Paju mõis | Sooru mõis