Paistekakk

Paistekakk on ahjusuus tule paistel küpsetatud väike leivake. Lõunaeesti murretes on paistekakku nimetatud õhik(as) ja ohik, idaeesti murdes pätu ja paasik, põhjaeesti murretes paisteleib ja paistekook.

Paistekakke valmistati Euroopa aladel juba hilisneoliitikumis ehk rohkem kui neli tuhat aastat tagasi.

Eestis on tehtud õhukesi paistekakke kuni 20. sajandi alguseni kogu maal. Põhiliselt valmistati neid odrajahust, leivateo ajal ka leivatainast. Neid küpsetati ahjusuul tule või hõõguvate süte paistele kaldu asetatud lauakesel, pajakaanel, kivil vm ning küpsetamise ajal määriti kakud rasvaga kokku. Mõnel pool pandi küpsed paistekakud hapukoorega määritult kaussi hauduma.

Paistekakke küpsetati ahjus ka tohu peal ja nimetati sel juhul tohukakuks. Kakku määriti küpsemise ajal mitmel korral pekitükkidega, rannikualadel aga kasteti silgusoolveega. Hilisemal ajal tehti neid pärmitainast, mis mässiti märja riide sisse ning asetati kuuma tuha alla küpsema (tuhakook, tuhkapäts). Eriti küpsetati selliseid kakke tuhkapäeval.

19. sajandi lõpul hakati paistekakkude asemel küpsetama juba pannkooke, algul odrajahust, hiljem nisujahust. Nisujahust paistekakud olid sepiku eelkäijaks.

Vaata ka

• pliinid
• karask

Välislingid

• Teraviljatoidud
• Leivast vanal ajal Maaleht 24. detsember 2010