Paavo Loosberg
Paavo Loosberg (27. oktoober 1919 Tallinn – 19. juuli 2015 Toronto) oli eesti ühiskonnategelane Kanadas.
Paavo Loosberg lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi 1938. aastal.[1] Õppis Sõjakoolis aspirandikursustel, sai lipniku auastme.
1943. aastal tuli ta Tallinna Estonia I meeskonnas Eesti meistriks käsipallis.[2] 16.11.1943–18.09.1944 teenis Soome mereväes, lõpetas Meresõjakooli.
1944. aastal siirdus Rootsi, töötas Stockholmi Tehnikaülikoolis fotograafia õppetooli assistendina. 1951. aastal asus elama Kanadasse, hiljem töötas ka USA-s.
Erukaptenmajor Paavo Loosberg töötas aastatel 1993–1995 president Lennart Meri käsundusohvitserina. Sellesse aega jäi ka jäämurdja Suure Tõllu okupatsioonieelse viimase lipu tagastamine Eesti Meremuuseumile. Tema isa, kapten Johannes Loosberg (1880–1966) oli oma laeva lipu Läände põgenedes võtnud kaasa ja hoidnud seda alles kogu sõjajärgse aja.
Ta oli Soomepoiste Klubi Torontos juhatuse liige, ajakirja Põhjala Tähistel toimetuse liige ja Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni aseesimees.[3]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1997 Kotkaristi V klassi teenetemärk
- 2002 Soome Valge Roosi Rüütlirist
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Jakob Westholmi Gümnaasium 100. Tallinn 1998
- ↑ ESBL sporditulemused
- ↑ Peep Pillak, Heini Vilbiks (koostajad). Soomepoiste elulood. Grenader, 2015