Paadrema mõis
Paadrema mõis (saksa keeles Padenorm) oli rüütlimõis Läänemaal Hanila kihelkonnas. Tänapäeval jääb kunagine mõis Pärnu maakonda Lääneranna valla territooriumile Sookalda külla.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Paadrema mõisa on esmamainitud 1435. aastal. Juba 1446. aastal kuulus see Uexküllide suguvõsale. 17. sajandi alguses pärandas Reinhold von Uexküll (suri vahemikus 1606–1616) mõisa oma poegadele Konradile (suri 1638), Ottole (suri 1653) ja Johannile (suri 1648). Viimane loovutas oma õigused 1643. aastal Ottole.[2]
Otto surma järel pärisid mõisa Johanni järeltulijad. Johanni poeg vabahärra Konrad von Yxkull-Gyllenband (suri 1661) loovutas 1654. aastal oma osa vend Reinhold Johann von Yxkull-Gyllenbandile (suri 1672). Konradi tütar Beata oli abielus riiginõunik Erik Gyllenstierniga ja ka neil olid mõisale teatud õigused. Reinhold Johann maksis neile välja nende pärandiosa ja nad loobusid õigusest mõisale. Ka Reinhold Johanni isa õed loobusid lepinguga oma osadest.[2]
1672. aastal toimus Reinhold Johanni päranduse jagamaine: poeg Otto (suri 1696) sai Paadrema, Hermann von Yxkull-Gyllenband aga Härgla ja Särevere mõisa.[2]
1702. aastal pantis Otto von Yxkull-Gyllenbandi lesk Sophie (sünd. Uexküll) Paadrema mõisa üheksaks aastaks Tallinna kaupmehele Joachim Eberhardile. 1708. aastal oli Sophie Eberhardile võlgu 7345 riigitaalrit. Eberhard loobus küll 6700 taalri ulatuses nõudmistest, kuid Paadrema jäi kuni võla tasumiseni tema valdusse. Paadrema oli Eberhardi pärijate valduses veel 1774. aastal.[2]
Otto poeg Berend von Uexküll-Güldenband ja viimase poeg Friedrich Wilhelm von Uexküll-Güldenband protsessisid aastaid, et osta Paadrema mõis Eberhardi pärijate käest välja. 1776. aastal saigi Friedrich Wilhelm 15 450 rubla eest mõisa tagasi. Vend Sigismundi ja lellede Hans Heinrichi ja Karl Johanni nõusolekul müüs ta mõisa 21 000 rublaga alampolkovnik Eduard Joachim Jordanile. Peaaegu kohe ostis Jordanilt mõisa Otto Fabian von Uexküll-Güldenband.[2]
Otto Fabian pantis 1780. aastal mõisa 36 000 hõberubla eest 45 aastaks Karl Thure von Helwigile. Viimase surres päris Paadrema, Vana- ja Uue-Virtsu mõisa tema tütar Dorothea August, kes suri 1826. aastal pärijateta, misjärel läksid mõisad tema õele Anna Christina von Rosenile. Tema loobus pärandusest oma ainukese tütre Caroline von Roseni kasuks. Caroline von Uexküll (sündinud Rosen) loovutas 1866. aastal Paadrema, Vana- ja Uue-Virtsu oma tütrele Elisabeth von Uexküllile. Mõisate väärtuseks hinnatakse 150 000 hõberubla.[2]
Elisabeth von Uexküll müüs 1913. aastal mõisad 150 000 rubla eest oma vennapojale Jakob von Uexküllile.[2]
Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]
Paadrema mõisa härrastemaja oli ühekorruseline paksude kivist müüridega hoone, mis ehitati 18. sajandil või isegi varem. Suure tõenäosusega kasutati härrastemaja ehitamisel ära keskaegse vasallilinnuse hooneosi.[1]
Paadrema mõisas tegutses 18. sajandil ka Paadrema tellisetehas.
Endine mõisa peahoone ei leidnud alates 1960. aastatest kasutust, misjärel see lagunes ja varises. Järgmisel kümnendil lükati varemed kokku ja alles jäi vaid rusuküngas.[1]
Mõisakompleksist on säilinud mõned kõrvalhooned, nende hulgas peahooneesise auringi äärde ehitatud kahekorruseline ait ja tall-tõllakuur. Paadrema mõisa ait sarnaneb üldlahenduselt 1663. aastal rajatud Kuressaare sadamaaidaga. Sel oli keskaegsete elamute ja aitadega sarnane poomiga tõstemehhanism, mis pole aga säilinud. Ait võib olla rajatud 18. sajandi alguses või isegi 17. sajandil.[1]
Ülejäänud Paadremaa mõisa kõrvalhooned on varemeis või hävinud.[1]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirik: Hanila
Mõisad:
Hanila kirikumõis |
Massu mõis |
Mõisaküla mõis |
Mõtsu mõis |
Paadrema mõis |
Paatsalu mõis |
Uue-Virtsu mõis |
Vana-Virtsu mõis |
Voose mõis