Püha Aethelwoldi õnnistusteraamat

Allikas: Vikipeedia
Kristuse sissesõit Jeruusalemma, fo 45v
Kristuse ristimine, fo 25r
Püha Swithun

Püha Æthelwoldi õnnistusteraamat on 10. sajandist pärinev illumineeritud õnnistusteraamat, mida peetakse anglosakside Winchesteri koolkonna illuminatsiooni säravaimaks näiteks. Käsikiri asub Londonis Briti Raamatukogus kohaviida Add MS 49598 all.

Õnnistusteraamat sisaldab eri paavstlikke (Gregorius Suure antud) õnnistusvormeleid, mida kasutati missadel kirikuaasta pühadel, samuti küünalde õnnistamise palvet küünlamaarjapäeval. Käsikirja tellija oli Winchesteri piiskop Æthelwold ja kirjutajaks munk Godeman.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Raamat on kirjutatud pärgamendile. Leheküljed on mõõdus 292 x 225 mm, tekstiväljaga mõõdus 210 x 140mm. Lehekülgi on võrreldes algsega veidi kärbitud. Kirjutamise ja illumineerimise ajaks on pakutud ajavahemikku 963–984 Winchesteris.[2]

Tekst[muuda | muuda lähteteksti]

KäSikirja ladinakeelne tekst sisaldab piiskopi poolt missal loetavaid õnnistusi. Igal kirikupüha eri päeval ja iga pühaku mälestuspäeval olid erisugused õnnistussõnad. Kolme pühaku, pühade Vedasti, Ætheldreda ja Swithuni pühakupäevade õnnistusi pole arvatavasti üheski teises allikas, kuna tegemist oli kohalike pühakutega. Teksti peetakse sulamiks Gregoriuse sakramentaari õnnistustest, mida kasutas Rooma paavst, ja ühest 8. sajandist pärinevast gallikaani liturgia tekstist. Osa õnnistussõnu on kindlasti loodud koha peal Winchesteris. Sarnane sulamtekst on ka Prantsusmaa Rahvusraamatukogus asuvas Ramsey õnnistusteraamatus (Paris, Bibliothèque Nationale, MS lat. 987), mida on peetud ka Godemani kirjutatuks.

Illustratsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Käsikirja iseloomustab üliluksuslik ja meisterliku käega teostatud dekoor. Kokku on õnnistusteraamatus 28 lehekülje suurust miniatuuri, 19 muud maalitud raamiga ümbritsetud lehekülge ja kaks leheküljesuurust narratiivse stseeniga kaunistatud initsiaali. Käsikirja pildiprogramm pole täielikult säilinud: võrreldes algse käsikirjaga arvatakse olevat puudu 15 leheküljesuurust miniatuuri ning veel raamitud lehekülgi. Nagu enamik toonaseid käsikirju on miniatuurid kaunistatud kulla ja hõbedaga ning koloreeritud vesivärvidega.

Miniatuuridel leidub hulk eri värvitoone, paljud neid saadud värvuste kihitise ülemaalingu teel, ning rohkelt kulla- ja hõbedalehega kuldamist. Miniatuuride stiili iseloomustab värvisära ja ülikülluslikult voolav akantusornament. Karolingide raamatukunsti mõju on märgatav raamatu elegantses karolingide minusklis tekstis ning illustratsioonide Ada ja Reimsi koolkondadele viitavas vormikõnes. Ada koolkonnast paistavad olevat pärit raidkujulikud poosid, kortsulisina kujutatud lehvivad loorid ning draperiide diagonaaliderohke voldistik; Reimsi koolkonnale keerisjalt kujutatud pilved.

Miniatuur fo 102v Maarja taevamineku pühaks kujutab Maarja surma ja kroonimist[3], olles seega Maarja kroonimise varaseim kujutis Lääne-Euroopa kunstis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]