Õnnistusteraamat
Õnnistusteraamat (kasutatud on ka tõlkeid benediktsionaal, benediktsionaar[1]) on keskajal kasutusel olnud, õnnistamispalveid sisaldav liturgiline raamat. Tuntuim keskaegsetest õnnistusraamatutest on 10. sajandist pärit rikkalikult illumineeritud püha Aethelwoldi õnnistusteraamat[2].
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Õnnistusteraamat sisaldab kirikus õnnistamiseks kasutatavaid palveid. Varastes piiskopile või preestrile mõeldud liturgilistes raamatutes leidub sakramentide toimetamise juhistes arvukalt erisuguseid õnnistusvormeleid, mõnedes raamatutes on need koondatud eraldi ossa, teistes asuvad laiali teksti eri kohtades. Keskaegsed õnnistusteraamatud koondavad Gregoriuse sakramentaaris leiduvaid õnnistuspalveid.[3]
Tänapäeval paigutatakse õnnistuspalved missaraamatusse ja talitusraamatusse.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Usuteadusline Ajakiri. Tartu Ülikooli usuteaduskonna väljaanne. I. aastakäik. Tartu. lk 151]
- ↑ M. Hainsoo. Sir Roy Strongi teose „The Spirit of Britain: A Narrative History of the Arts“ kolme peatüki tõlge ja tõlke analüüs. Magistritöö. Tartu Ülikool, 2017
- ↑ https://www.newadvent.org/cathen/02465a.htm Benedictional. - Catholic Encyclopedia
- ↑ https://www.newadvent.org/cathen/02465a.htm Benedictional. - Catholic Encyclopedia