Pöide maalinn
Pöide maalinn (ka Kahutsi maalinn, Kahutsi linnus või Iruste maalinn) on Saaremaa üks suurimaid muinasaegseid ringvall-linnuseid. Maalinn asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Pöide külast umbes 2 km kaugusel läänes Kahutsi külas.
Linnuse kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Maalinn asetseb kuni 5 meetri kõrguse loodusliku kõrgendiku kirdepoolsel osal. Selle vallide kõrgus siseküljelt on 5–6 meetrit, välisküljelt koos algse seljakunõlvaga kuni 10–11 m. Ringvalli ehituseks on kasutatud maakive ja mulda. 18. sajandi lõpu kirjelduste järgi oli vallide ülemine osa kivist ja vähemalt 5 m kõrgune, hiljem on see aga ära veetud.[1] Linnuse valli on lõhkunud ka I maailmasõja aegsed laskepesad.
Suhteliselt tasane ovaalne linnuseõu on 0,43 ha suurune, sellel on kaks kinni varisenud väravakäiku.[1] Linnuseõue keskel asub kividega täidetud lohk, mis võib olla kunagine kaevuase.[2] Kuni umbes 1900. aastani oli näha ka linnust ümbritsev teine vall, mis hiljem ära veeti.[1] Praegu on linnuse ümber maaparandatud põld.
Linnuse kirjalik mainimine ja uurimislugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimest korda on linnust mainitud Henriku Liivimaa kroonikas (XXX: 5), järgmisena mainisid seda kartograaf krahv Ludwig August Mellin 1794. aastal, Kuressaare õpperingkonna inspektor Johann Wilhelm Ludwig von Luce 1811. aastal ja arst Alexander Friedrich Hueck 1840. aastal.
Aastatel 1990–1992 toimusid Pöide maalinnal arheoloogilised väljakaevamised Vello Lõugase ja Marika Mägi juhendamisel, järgmised uuringud linnusel toimusid 2024.–2026. aastal, neid juhatas samuti Marika Mägi.
Eelviikingi- ja viikingiaegne linnus
[muuda | muuda lähteteksti]
Üksikud leiud osutavad kindlustamata asulale hilisema linnuse kohal juba ajaarvamise vahetusel. Umbes samast ajast pärinevad ka linnusest põhja poole jäävad kivikalmed ja võib-olla ka väikeselohulised kultusekivid.[1]
Esimene linnus rajati hiljemalt 7. sajandil, eelviikingiajal. Tõenäoliselt oli see ringikujuline vall, mida pole aga veel arheoloogiliselt uuritud. 7.–10. sajandi keraamikat ja esemeid leiti juba 1990. aastate algul linnuse õuel toimunud kaevamiste ajal, kuid tollal seostati neid kaevandi alumises kihist leitud ehitusjäänustega.[1]
Muinasaja lõpu ja keskaegne maalinn
[muuda | muuda lähteteksti]1990. aastate algul Pöide maalinna õuel valli sisekülje läheduses toimunud kaevamistel leiti kahe ahjuga hoone jäänused, mis tunduvad olevat ehitatud 13. sajandil. Hooned olid olnud ehitatud postkonstruktsioonis. Otse nende ehitusjäänuste alt tulid välja varasemad samuti ahjuga hooned, mis algselt arvati olevat viikingiaegsed. Praegustel andmetel olid need ehitatud siiski alles 12. sajandil ja rõhtpalkkonstruktsioonis.[1]
2024.–2025. aastal toimusid maalinna õuel Marika Mäe juhitud kaevamised. Üks kaevanditest lõikas 12.–13. sajandi hoonet, mis tundub olevat koosnenud kahest ruumist. Vähemalt osa hoonest on tuginenud postkonstruktsioonile. Hoonest saadud leiud kuuluvad 13.–14. sajandisse. Eriti ebatavalised on hoonest leitud kaks või isegi kolm stiilust – väikest lihtsat kirjapulka, millega kirjutati vahatahvlitele. Leiti ka keskaegne tilluke pronkskaunistustega käepidemega nuga ja mõned rõivaste ilustamiseks kasutatud tinanaastud. Sarnaseid naaste on teada isegi veel 15. sajandi aaretest, aga need võisid olla levinud ka 14. sajandil. Need leiud pole kindlasti muinasaegsed ja osutavad, et Pöide maalinn oli kasutusel veel 14. sajandilgi.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Pöide maalinn kultuurimälestiste registris
- Pöide maalinn SA Osiliana kodulehel