Ringvall-linnus

Allikas: Vikipeedia

Ringvall-linnus on IV linnustetüüpi kuuluvate linnustega. Tegemist on peamiselt Saaremaal, Muhu saarel ning Lääne-Eestis esinevate peamiselt tasasele maale rajatud kindlustatud linnustega. Nagu nimetus ütleb, olid sellist tüüpi muinaslinnused täielikult ümbritsetud vallidega. Sellised linnused on jagatud kahte rühma:

Madala valliga ringvall-linnused[muuda | muuda lähteteksti]

I rühma kuuluvad linnused paistavad silma madalate vallidega. Vallid ei ole kõrgemad kui 70-90 cm. Selliste linnuste rajamisajad jäävad II- ja I aastatuhandesse ekr. Need linnused on ühtlasi ka tagasihoidlike kaitseelementidega. Head näited madala on Päelda maalinn, Sõtke linnus ja Pidula maalinn.

Kõrge valliga ringvall-linnused[muuda | muuda lähteteksti]

IV linnusetüübi teist rühma linnuste tunnused on kõrgemad ja ka keerulisema ehitusega vallid ning enamjaolt ringikujulise õuealaga. Keskmine valli kõrgus on 7 m. Need ringvall-linnused on enamik rajatud kuni 3 m kõrgusele kõrgendikule. Selle rühma linnuste head näited on Muhu maalinn, Valjala maalinn, Pöide maalinn ja Kaarma maalinn.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Evald Tõnisson. Eesti muinaslinnad. Muinasaja teadus 20. (292 - 293). Tartu- Tallinn