Otto III (Pommeri)

Allikas: Vikipeedia

Otto III (29. mai 1444 - 7. september 1464) oli Pommeri dünastia liige ja Pommeri-Stettini hertsog.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Otto III oli Pommeri hertsogi Joachim I "Noorema" ja tema naise Elisabethi ainus poeg. Pärast isa surma 1451. aastal abiellus ema 1453. aastal Pommeri-Wolgasti hertsogi Wartislaw X-ga. Noor Otto, Pommeri-Stettini pärija, sai hariduse oma onu ja eestkostja, Brandenburgi kuurvürsti Friedrich II (1413–1471) õukonnas.

Kui Pommeri-Wolgasti hertsog Wartislaw IX 1457. aastal suri, nimetas tema testament pärijaks mitte ainult tema pojad Erich II ja Otto kasuisa Wartislaw X, vaid ka noore Otto III. Puhkes pärandivaidlus, milles Friedrich II toetas Ottot ja kasutas ka võimalust sekkuda Pommeri asjadesse.

1460. aastal kuulutati Otto III Pommeri seisuste nõudel täisealiseks. See lõpetas Brandenburgi regentluse; 15-aastane Otto III asus ise valitsema. Tema õukonna kõige olulisemad ametid olid täidetud Brandenburgi-meelsete inimestega. Warislaw IX pärandi vaidlus lahendati 1463. aastal, Otto sai Pommeri-Stargardi, Pommeri lääneosa.

Otto suri katku ja maeti Stettini Ottenkirchesse. Ta oli vallaline ja lastetu. Tema surmaga hääbus Pommeri dünastia Stettini liin. See oli alanud hertsog Otto I-ga (u.1279-1344).

Otto surm päästis valla Stettini pärilussõja. Kuurvürst Friedrich II väitis, et Pommeri-Stettin oli nüüd täielik lään ja see tuli tagastada Brandenburgile. Wolgasti hertsogid väitsid, et see oli Pommeri osa ja pidi minema Pommeri dünastia elusolevale liinile.

Legendi kohaselt algas vaidlus Otto matusel. Stettini linnapea Albert Glinde olevat Otto kiivri ja kilbi tema hauda pannud, näitamaks tema dünastia lõppu. Eickstädti härrasmees hüppas seejärel hauda ning võttis kiivri ja kilbi uuesti välja sõnadega "meil on endiselt pärilikke, sündinud valitsejaid, Wolgasti hertsogid. Kiiver ja kilp kuuluvad neile".

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Joachim I
Pommeri-Stettini hertsog
1451-1464
Järgnev
Erich II