Erich II (Pommeri)

Allikas: Vikipeedia
Erich II, Pommeri hertsog

Erich II (1418. ja 1425. aasta vahel – 5. juuli 1474) oli Pommeri dünastia (ka Greifide koja) liige ja Pommeri-Wolgasti hertsog aastatel 1457–1474. Ta oli hertsog Wartislaw IX ja Sophia poeg.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

1451. aastal korraldas Wartislaw IX oma poja abielu Bogislaw IX tütre Sophiaga. Nende kaugete sugulaste abielu andis Erich II-le juurdepääsu Erich I maadele Taga-Pommeris. Samuti korraldas Erich I Lauenburgi ja Bütowi maa Pomereelia piiril, mille Poola kuningas andis 3. jaanuaril 1455 Erich II-le autasuks Poola aitamise eest võitluses Saksa orduga.

1456. aastal võttis Erich üle Maszewo maa Taga-Pommeris, hoolimata sellest, et Wassowit ei arvatud tema Pommeri osasse. See viis konfliktideni Pommeri-Stettini hertsogi Otto III ja isegi Erich I-ga. Ehkki Pommeri linnad suutsid vahendada hertsogite vahelisi läbirääkimisi, mis viisid 16. jaanuaril 1457 Rügenwaldes kompromissini, kaotas Erich selle teoga teiste Pommeri hertsogite toetuse.

1457. aasta augustis pidas Erich jahti metsades Horsti lähedal, mis ei kuulunud talle, vaid hansalinn Greifswaldile. Olles veelgi lugupidamatum linna õiguste suhtes, käskis ta kohalikel talupoegadel teda aidata. Greifswaldi linnapea Heinrich Rubenow juhtis Greifswaldi ja Stralsundi kodanikke, püüdes Erichit vahistada. Ehkki kodanikud tabasid tema vahtkonna, õnnestus Erichil põgeneda. Ometi ei olnud tema vastu nüüd mitte ainult tema kaasvalitsevad Pommeri hertsogid, vaid ka Pommeri linnad.

Pärast oma isa Wartislaw IX surma 1457. aastal sai Erich Pommeri-Wolgasti koos oma noorema venna Wartislaw X-ga. Nad jaotasid hertsogkonna, Wartislaw X sai Rügeni vürstkonna (Rügen, Barth, Tribsees ja Grimmen), Erich sai idapoolsed osad. Pärast Erich I surma 1459. aastal sai Erich II oma naise nõuete tõttu Pommeri-Stolpi ja Pommeri-Rügenwalde. Hoolimata tegelikult jaotatud hertsogkonnast anti Pommeri hertsogitele läänina koosvalitsemiseks, mis tähendas, et mitmetes küsimustes tuli tegutseda ühiselt. Kuna Erich ei austanud Wartislaw X õigusi kaasvalitsejana, otsis Wartislaw 6. septembril 1459 Angermündes liitu Brandenburgi margiga. Ta pantis Brandenburgi Uckermarkist põhja pool asuva ala Hohenzollernist markkrahv Friedrich II-le ja sai vastutasuks sõjalise kaitse venna vastu.

Erich II matmispaik Eldena kloostris (Greifswald, Ees-Pommeri)

1464. aastal suri Erichi nõbu Pommeri-Stettini Otto III katku, jättes nii Erichi kui ka Wartislawi, samuti Brandenburgi Friedrich II pärandit nõudlema. 1466. aastal andis Brandenburgi kuurvürst Erich II-le ja Wartislaw X-le pandiõiguse Soldinile. Kuid lepingut ei täidetud ja see viis sõjalise sekkumiseni. Teades, et ilma liitlasteta ei pea ta Brandenburgile vastu, püüdis Erich konflikti lahendada liidus Poolaga ja tungis 1470. aastal Brandenburgi Neumarki. Brandenburglased kontrollisid oma pikaajalisi nõudeid Pommerile keiser Friedrich III-lt. Keiser käskis Erich II ja Wartislaw X tunnistada Brandenburgi süseräniteeti. Mecklenburgi hertsog Heinrich võttis vahendaja rolli ja Mecklenburgi armee liikus idasuunas Tollense jõe taha, Brandenburgi armee edenes Uckermarkist põhjasuunas Randowi jõe taha. Kampaaniad lõpetas Prenzlau rahu 31. mail 1472 ja Pommeri hertsogid andsid truudusvande kuurvürstile. Brandenburgile anti taas Pommeri pärimisõigus pärast Pommeri dünastia hääbumist.

Erich suri 1474. aastal katku. Ta maeti Eldena kloostrisse Greifswaldi lähedal ja tema järglaseks sai tema poeg Bogislaw X.

Abielu ja lapsed[muuda | muuda lähteteksti]

Erich II abiellus Pommeri-Stolpi Sophiaga. Nad said üheksa last:

  1. Bogislaw X (1454–1523)
  2. Kasimir (u. 1455–1474)
  3. Wartislaw (pärast 1465–1475)
  4. Barnim (pärast 1465–1474)
  5. Elisabeth (suri 1516)
  6. Sophie (1460–1504)
  7. Margarete (suri 1526)
  8. Katharina (u. 1465–1526)
  9. Maria (suri 1512)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Wartislaw IX
Pommeri-Wolgasti hertsog
1457–1474
Järgnev:
Bogislaw X
Eelnev:
Erich I
Pommeri-Stolpi hertsog
1459–1474
Eelnev:
Otto III
Pommeri-Stettini hertsog
1464–1474