Otto Greiffenhagen

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Otto Ferdinand August Moritz Greiffenhagen (vkj 20. juuni / 2. juuli 1871 Eestimaa10. juuni[1] 1938 Hameln, Saksamaa) oli baltisaksa ajaloolane, arhivaar ja muusikakriitik.

Greiffenhagen sündis Tallinna sündiku ja linnapea Thomas Wilhelm Greiffenhageni pojana. Pärast Tallinna kubermangugümnaasiumi lõpetamist alustas ta 1889 ajalooõpinguid Tartu Ülikoolis[2] ja hiljem Bonni Ülikoolis. Ta oli Tallinna Linnaarhiivi direktor aastatel 19101935. Ta avaldas Tallinna linna vanimad arveraamatud ja kodanikeraamatu, samuti korraldas ja kaasajastas arhiivi kogusid. Et Eesti Vabariigi loomisega oli baltisakslaste juhtiv roll üldiselt kadunud, kujunes Linnaarhiivist Greiffenhageni ja hiljem Paul Johanseni juhtimisel nende üks olulisemaid uurimiskeskusi. See tekitas kohati ka vastuolusid arhiivi ja riigivõimu vahel, ent kuna Greiffenhagen suhtus Eestisse lojaalselt, siis teda ei vallandatud, vaid ta sai kuni pensionile jäämiseni arhiivi eesotsas olla ning ameti Johansenile üle anda. 1910–1938 oli Greiffenhagen ka Eesti (varem Eestimaa) baltisakslaste ühe olulisema asutuse, Eestimaa Kirjanduse Ühingu esimees ja ajalehe Revalsche Zeitungi muusikakriitik.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Peep Pillak: magistritöö 2002, (juh) Aadu Must: Otto Greiffenhagen (1871–1938) ja tema tegevus Tallinna linnaarhivaarina (1900–1934), Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond
  • Peep Pillak: Otto Greiffenhagen – kauaaegne Tallinna linnaarhivaar, Tuna 2000, nr 2, lk 150–156.
  • Peep Pillak: Greiffenhagenid ja muusika. Teater. Muusika. Kino nr 10 2004, nr 1 2005,
  • Oleviste kiriku vanadusest. Vaba Maa, 31. märts 1934, nr 76, lk 6.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Peep Pillak: "Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3. kd, lk 213 annab ekslikult Otto Greiffenhageni surmaajaks 23. juuni 1938"
  2. Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889, Matrikkel 14223, lk.882