Otto Friedrich Ignatius

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Otto Ignatius
Portrait of Painter Otto Ignatius.jpg
„Maalikunstnik Otto Ignatiuse portree“, Gustav Adolf Hippius, 1852, õli lõuendil
Sünninimi Otto Friedrich Ignatius
Sünniaeg 28. aprill 1794
Sünnikoht Hageri
Surmaaeg 7. september 1824
Surmakoht Peterburi
Rahvus baltisakslane
Tegevusala maalikunstnik
Kunsti õppinud Preisi Kunstide Akadeemia, Viini Kunstiakadeemia
Mõjutatud natsareenlased

Otto Friedrich Ignatius (28. aprill 1794 Hageri7. september 1824 Peterburi) oli eesti maalikunstnik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Carl Philipp Fohr :
Otto Friedrich Ignatius, August Georg Wilhelm Pezold, Gustav Adolf Hippius

Õppis Hageris, isa asutatud pansionaadis koos Gustav Adolf Hippiusega (Nissi Maarja koguduse õpetaja Thomas Hippiuse pojaga) Carl Siegismund Waltheri (kes oli Vardi mõisas August von Kotzebue laste koduõpetaja) juhendamisel. Kuna David Friedrich Ignatiuse ja August von Kotzebue naised olid õed, siis suheldi perekondlikul pinnal ja ka laste õpetamisel-kasvatamisel kasutati samade inimeste teeneid.

Aastatel 18121813 õppis Peterburi Kunstide Akadeemias ja seejärel mõnda aega Berliinis Preisi Kunstide Akadeemias. Siirdus aastal 1815 koos Gustav Adolf Hippiuse ja August Georg Wilhelm Pezoldiga Dresdenisse, sealt Praha kaudu Viini, oli lühikest aega Viini Kunstiakadeemias Heinrich Friedrich Fügeri õpilane. Läks aastal 1817 Itaaliasse, tegutses kaks aastat Roomas, oli tihedas suhtluses natsareenlastega. Naasis aastal 1819 kodumaale, elas Hageris ja Tallinnas. Asus aastal 1820 Peterburi, oli Ermitaažis õukonnamaalija.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Loonud usuteemalisi kompositsioone ning portreid. Abikaasa Adelheidi portrees (1819) on märgata otsest natsareenlaste mõju. Realistlikumad on erubrigadir Otto Wilhelm von Krusensterni ja ta abikaasa portree (1820). Suurim teos – Tsarskoje Selo lossikiriku keisrilooži laemaal – jäi lõpetamata (u. 1822, lõpetas 1825 Gustav Adolf Hippius, hävis 1941).

Kirjutanud naljamänge ja sentimentaalseid luuletusi, komponeerinud laule. Aastatel 1829 ja 1830 avaldas väljaanne "Esthona" tema Itaalia-reisi päevaraamatu katkendeid, milles kirjeldab oma kunstimuljeid[1].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanaisa Michael Ignatius oli eesti hernhuutlik kirjamees, koolmeister ja köster, isa David Friedrich Ignatius oli Hageri Lambertuse koguduse õpetaja. Tema ema onupoeg Adam Johann von Krusenstern oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja, admiral (1842).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn 1996

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]