Ottilie-Olga Kõiva

Ottilie-Olga (Olli) Kõiva (aastani 1958 Ottilie-Olga Niinemägi; 6. veebruar 1932 Anna vald, Järvamaa – 9. november 2023 Tallinn) oli eesti teadlane, rahvus- ja rahvakultuuri talletaja ja tutvustaja, laulu-uurija, folklorist.

Elukäik

1954 – lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogina.
1954–1961 ja 1963–1966 teadur Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluuleosakonnas.
1963 – kaitses filoloogiakandidaadi väitekirja "Regivärsilise rahvalaulu traditsioon Kihnu saarel".
1966–1977 Kirjandusmuuseumi rahvaluuleosakonna juhataja.
1984–1987 Kirjandusmuuseumi heliarhiivi juhataja.
1990–1993 Kirjandusmuuseumi vanemteadur.

Teadustegevus

Erialaseid kirjutisi on Olli Kõiva avaldanud alates 1957. aastast. Peamiseks uurimisalaks on regivärsilised rahvalaulud, laulikud ja laulutraditsiooni lokaalne omapära.

Tema koostatud ülevaateid eesti regilaulutraditsioonist, rahvaluule arhiivist ja rahvaluule kogumise ajaloost on ilmunud ka vene, inglise, saksa ja soome keeles. Ta osaleb "Vana Kandle" koostamises.

Teoseid

1970 – heliplaatide teaduslik valimik "Eesti rahvalaule ja pillilugusid", koostatud koos Herbert Tampere ja Erna Tamperega
1985 – Vana Kannel V. Mustjala regilaulud. Viis lõpule ja toimetas, koostajad Herbert ja Erna Tampere, kaasautor Ingrid Rüütel
1997 – Vana Kannel VII:1. Kihnu regilaulud, kaasautor Ingrid Rüütel
2003 – Vana Kannel VII:2. Kihnu regilaulud, kaasautor Ingrid Rüütel
2012 – Vana Kannel X. Paide ja Anna regilaulud, kaasautor Janika Oras
2014 – Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu, kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald Järvamaalt Viisu külast 1828. aastal. Time to wake: twenty-eight Estonian folk songs written down by Friedrich Reinhold Kreutzwald in 1828 in Viisu village, Järva county
2021 – Vana Kannel XIV. Peetri regilaulud, kaasautor Janika Oras

Lasteraamatud

1961 – "Sõnakera"
1971 – "Sinisirje linnukene"

Liikmesus

TA Emakeele Selts
Akadeemiline Rahvaluule Selts
Soome Kalevalaseura välisliige
Soome Kirjanduse Selts kirjavahetajaliige

Tunnustus

1999 – Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind
2014 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium
2014 – Järvamaa teenetemärk
2021 – Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia viljaka töö eest folkloristina, rahvus- ja rahvakultuuri tutvustajana ja talletajana

Isiklikku

Oli abielus ehitusinseneri ja karikaturisti Harri Kõivaga (1932–2003). Tütar Meeli Kõiva on kunstnik, tütar Katre Kõiva on laulja.

Kirjandus

Eduard Laugaste, Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu II (1980), lk 402; Keel ja Kirjandus 1982, 2 (K. Salve); Keel ja Kirjandus 2002, 2.

Välislingid