Mine sisu juurde

Janika Oras

Allikas: Vikipeedia
Janika Oras
Sünninimi Janika Taukar
Sündinud 28. november 1963 (61-aastane)
Rakvere
Alma mater Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Tartu Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad rahvaluuleteadus, etnomusikoloogia
Töökohad Eesti Rahvaluule Arhiiv
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Doktoritöö "Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivtekstid kogemused ja mälestused." (2008)
Doktoritöö juhendaja Kristin Kuutma, Urve Lippus
Tunnustus Valgetähe V klassi teenetemärk
Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia
Loend...

Janika Oras (aastani 1983 Janika Taukar; sündinud 28. novembril 1963 Rakveres) on eesti rahvaluule- ja -muusikateadlane.[1]

Janika Oras on arsti tütar.[1]

Lõpetas 1982 Tallinna Muusikakeskkooli, 1988 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna, filoloogiamagister (2002, TÜ), väitekiri "Vaateid Muhu vanemale rahvaluulele: helikõrguslik ja rütmiline organisatsioon", 2002–2007 EMTA doktorant, filosoofiadoktor (2008, EMTA), väitekiri "Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivitekstid, kogemused ja mälestused". Oli 1988–93 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vaneminsener, heliarhiivi sektori juhataja, osakonnajuhataja kohusetäitja, aastast 1993 kuni praeguseni teadur, 1993–99 EKI rahvalaulude töörühma juhataja ja aastast 1997 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ning aastast 2004 EMTA külalislektor (vanem rahvalaul).[1] Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia 2000, 2008 [2], Eesti folkloristika aastapreemia 2013 [3].

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: etnomusikoloogia ja folkloristika (vanem rahvalaul, laulik, pärimuse kogumislugu). Mitmete EKM-i väljaannete toimetaja: seeria "Pro Folkloristica" toimetaja 1994-2002, seeria "Vana Kannel" peatoimetaja, "Eesti rahvamuusika antoloogia" (2003), "Eesti parmupill" (2011) toimetaja. Akadeemilise Rahvaluule Seltsi (1996) ja Eesti Muusikateaduse Seltsi (2000) liige. 26 teadusartiklit, üks monograafia.[4]

  • Muhu laulud. Tallinn 1991
  • Mängitus. // Mängult-päriselt. Tartu 1996
  • Muhu regilaulude rütmid. // Regilaul – keel, muusika, poeetika. Tartu 2001
  • Helmi Villa regilauluviisid – korrastatud mitmekesisus. // Regilaul – loodud või saadud? Tartu 2004
  • Heterofoonia ühe regilaulu traditsioonilises ja tänapäevases interpretatsioonis. // Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas. Tartu 2004
  • Gustav Vilbaste "rahva ja luule vahel" – Eesti Üliõpilaste Seltsi pärimusekogujana aastatel 1908–1916. // Paar sammukest. EKM aastaraamat 2005. Tartu 2006
  • Risanda Kravtsov. Laulik arhiivis. // Individuaalne ja kollektiivne traditsionaalses kultuuris. Tartu 2006
  • Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivitekstid, kogemused ja mälestused. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused 27. Tartu 2008
  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. Eesti Kultuurkapitali koduleht[alaline kõdulink]
  3. Eesti rahvaluule: uudised
  4. 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 4,13 4,14 "Janika Oras | CV". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 5. detsember 2023.
  5. "President annab tänavu 167 riiklikku teenetemärki". ERR. 6. veebruar 2023. Vaadatud 6. veebruar 2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.