Oskar Emil Carlblom

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Oskar Emil Carlblom (16. veebruar/28. veebruar 1829 Brenti, Härgmäe kihelkond – 15. veebruar/28. veebruar 1902 Tartu) oli Eesti vaimulik.

Õppis aastatel 18391847 Cēsise lähedal asuvas Berzaune asutuses (Anst. Birkenruh b. Wenden). Tartu ülikoolis õppis ta aastatel 18481850 filoloogiat ning aastatel 18501852 ja 18541855 usuteadust. Prooviaastal oli ta aastal 1855 Härgmäe koguduses Theodor Georg Sielmanni ja Valmiera koguduses Carl Ferdinand Maximilian Anton Walteri juures. Täiendas ennast seejärel Erlangeni, Tübingeni ja Heidelbergi ülikoolides. Ordineeriti 19. oktoobril/31. oktoobril 1858 Alūksnes õpetajaks.

Oli aastatel 18581860 Cēsise ja Valga praostkonna vikaarõpetaja. Aastatel 18601865 oli ta Pöide Maarja koguduse õpetaja. Aastatel 18651871 oli ta Tarvastu Peetri koguduse adjunktõpetaja. Aastatel 18711892 oli ta Tahkuranna koguduse ja Häädemeeste Miikaeli koguduse õpetaja. Kuna ta viis läbi kiriklikke talitusi rekonvertiitidele (õigeusus pettunutele), siis saadeti ta balti kubermangudest välja. Elas seejärel aastatel 18921899 Krustpilsis (Daugavpilsi kreisis), hiljem Tartus, kus ta ka suri[1].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanaisa Gustav Carlblom ja vanavanaisa Jonas Laurentii Carlblom olid Noarootsi Püha Katariina koguduse õpetaja, teine vanavanaisa Joachim Heinrich Dahl oli Kullamaa Püha Johannese koguduse õpetaja, vanavanavanaisa Andreas Hollming oli Vormsi Püha Olavi koguduse õpetaja, vanaonu Johannes Carlblom vanem oli Tõstamaa Maarja koguduse õpetaja. Tema isa Paul Carlblom oli Tarvastu Peetri koguduse õpetaja, onu Peter Carlblom oli Risti koguduse õpetaja, onu Friedrich Carlblom oli Viljandi Pauluse koguduse õpetaja, onu Johannes Carlblom oli Noarootsi Püha Katariina koguduse õpetaja. Onupoeg (Peteri) Wilhelm Gustav Johann Carlblom oli Alatskivi ja Kodavere Mihkli koguduse õpetaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977