Gustav Carlblom

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Gustav Carlblom (1. juuni/12. juuni 1761 Noarootsi – 27. jaanuar/8. veebruar 1814 Tallinn) oli Eestimaa vaimulik.

Ta õppis aastatel 17731776 Tallinna gümnaasiumis. Turu ülikooli immatrikuleeriti ta 13. septembril 1777, ta oli kohal veel 1779. Ordineeriti õpetajaks 19. juunil/30. juunil 1782.

Oli aastatel 17821783 (introdutseeriti 3. juulil/14. juulil 1782) Haapsalu Püha Johannese koguduse vikaarõpetaja. Aastatel 17831789 (õpetajaks kutsuti 30. märtsil/10. aprillil 1782) oli ta sama koguduse õpetaja. 29. detsembril 1789/9. jaanuaril 1790 kutsuti ta Noarootsi Püha Katariina koguduse õpetajaks, ametisse introdutseeriti 29. aprillil/10. mail 1790. Saarte-Lääne praostkonna abipraostiks sai 15. veebruaril/27. veebruaril 1805, praostiks 30. juunil/12. juulil 1805. Eestimaa konsistooriumi assessoriks sai 15. jaanuaril/27. jaanuaril 1808, ta oli ka pastorite sinodi direktor. Aastal 1812 kirjutas ta Briti Piibliseltsile ja kirjeldas piibliraamatute suurt puudust. Ta suri Toompeal toimunud õnnetuse tagajärjel (kaless veeres libedaga nõlvakult alla).

Carlblomil oli suuri teeneid Noarootsi kihelkonna rahva lugemisoskuse edendamisel ja kirjakultuuri rahva sekka viimisel. Ta jagas lastele tasuta kooli- ja usuraamatuid kirikukapitali protsentidelt saadud raha eest. Näiteks aastail 17971806 osteti 105 aabitsat, 165 katekismust ja 117 lauluraamatut ja aastail 18071816 605 katekismust ning 160 Uut Testamenti (nii eesti- kui rootsikeelseid). Aastal 1806 kirjutas ta, et kaks kolmandikku Noarootsi täiskasvanud elanikkonnast olid lugemisoskusega.

Ta kogus kirikuarhiividest kirikuajaloolisi materjale ja publitseeris neid. Koostas Eestimaa pastorite esimese trükitud leksikoni "Prediger Matricul Ehstlands und der Stadt Reval". Tallinn, 1794. 137 lk.; Haapsalu linna ajalugu "Hapsals Schiksale" ilmus ajakirjas Esthona (1828–1829). Carlblomilt on ilmunud esimene Eestimaa kirikuajaloo käsitlus – "Entwurf zur Kirchen- und Religions-Geschchte Est- Liv- und Kurlands". Bd. VI Reval, 1851, 13–16 (toimetanud dr. Carl Julius Albert Paucker).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Jonas Laurentii Carlblom oli Noarootsi Püha Katariina koguduse õpetaja. Tema äi Joachim Heinrich Dahl oli Kullamaa Püha Johannese koguduse õpetaja, vanaisa Andreas Hollming oli Vormsi Püha Olavi koguduse õpetaja. Tema vend Johannes Carlblom vanem oli Tõstamaa Maarja koguduse õpetaja. Tema poeg Peter Carlblom oli Risti koguduse õpetaja, poeg Friedrich Carlblom oli Viljandi Pauluse koguduse õpetaja, poeg Paul Carlblom oli Tarvastu Peetri koguduse õpetaja, poeg Johannes Carlblom oli Noarootsi Püha Katariina koguduse õpetaja. Pojapoeg (Peteri poeg) Wilhelm Gustav Johann Carlblom oli Alatskivi ja Kodavere Mihkli koguduse õpetaja, pojapoeg (Pauli poeg) Oskar Emil Carlblom oli Häädemeeste ja Tahkuranna koguduse õpetaja.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]