Tegevusobjekt

Tegevusobjekt on tegusõna seotud laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus või protsess suunatud: Isa loeb ajalehte.
Mart ehitas endale maja.^[1]

Tegevusobjekt esineb lauses peamiselt grammatilise objekti ehk sihitisena: Ma mängisin palli või harvem määrusena:^[1] Ma mõtlesin talle.

Tegevusobjekt toimib süntaktiliste protsesside kontrollijana. Kui lauses on tegevusobjekt, siis enamasti kontrollib see infinitiivi tegevussubjekti väljajättu. Lauses Ema kutsus lapse tuppa sööma on laps (tegevusobjekt) see, kes tuleb/hakkab sööma, mitte ema (tegevussubjekt).^[1]

Tegevusobjekti semantilised funktsioonid

Olenevalt tegusõna tähendusest võib tegevusobjekt kanda erinevaid täpsemaid tähendusi. See võib olla:^[1]

patsient - objekt, mis tegevuse tulemusel muudab seisundit või asukohta: Ma sulgesin ukse.
teemaobjekt (käsitlusobjekt) - objekt, millele tegevus on suunatud, kuid see pole mõjutatav: Mari luges raamatut.
siht - sihtkoht või seisund, mis esineb seisundimuutust väljendavates tulemuslausetes: Neiust sirgus naine.
stiimul - psüühilise protsessi esilekutsuja: Ma armastan sind.
saaja - esineb lausetes, mis väljendavad millegi siirmist ühelt valdajalt teisele: Laps kinkis emale lilli.
kasusaaja (benefitsient) - semantiline roll, mis on väga lähedane saajale: Isa ehitas pojale maja.

Vaata ka

Tegevussubjekt

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 M. Erelt, Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4, 2013.

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 M. Erelt, Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4, 2013.

[1]