Oommeeter

Allikas: Vikipeedia

Oommeeter on mõõteriist peamiselt elektrilise aktiivtakistuse otseseks mõõtmiseks, kuid on ka riistu näivtakistuse (impedantsi) mõõtmiseks. Pikka aega kasutusel olnud osutinäiduga analoogoommeetrid on asendunud numbernäidäiduga digitaalriistadega. Harilikult kuulub takistuse mõõtmine ühe mõõteliigina multimeetri koosseisu. Eraldi riistadena valmistatakse oommeetreid väga väikeste ja suurte takistuste mõõtmiseks (nt mikro-, milli-, mega- ja gigaoommeetrid).


Oomid on analoogmultimeetri alumisel skaalal

Analoogoommeetrid[muuda | muuda lähteteksti]

Lihtsaim oommeeter koosneb magnetelektrilise mõõtemehhanismiga milliampermeetrist, mille skaala on gradueeritud takistusühikutes (0 asub skaala lõpus ja ∞ skala alguses), toiteallikast (patareist) ja seadetakistist, millega seatakse enne mõõtmist oommeetri näit lühistatud välisahela korral nulliks.

Digitaaloommeetrid[muuda | muuda lähteteksti]

Digitaaloommeetris põhineb takistuse mõõtmine püsivooluallikal, mis on gradueeritud milliamprites ja mikroamprites 10 astmetena. Püsiva tugevusega voolu I korral on pingelang U mõõdetaval takistusel mõõtepiirkonna ulatuses võrdeline takistusega R (U = I×R). Seega on võimalik valida mõõtepiirkonnad (nt 0–200 Ω, 0–2 kΩ, 0–20 kΩ, 0–200 kΩ ja 0–2 MΩ) püsivoolu tugevuse ümberlülitamise teel. Püsivoolu ja seega mõõtepiirkonna valik võib toimuda automaatselt. Mõõtetäpsus on kogu mõõtepiirkonna ulatuses ühesugune (nt viga mitte üle 1 % mõõteväärtusest).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]