Voltmeeter

Allikas: Vikipeedia
Voltmeetri tingmärk
Kilbivoltmeeter
Digivoltmeeter

Voltmeeter on mõõteriist pinge mõõtmiseks. Voltmeetri näit väljendub voltides või selle kord- ja osaühikutes (vt Ühikute detsimaaleesliited). Vajaliku mõõtepiirkonna saamiseks ühendatakse mõõtemehhanismiga jadamisi sobiva suurusega eeltakisti.

Voltmeeter ühendatakse mõõdetava vooluahelaga rööbiti, s.t voltmeetri klemmid ühendatakse ahelaelemendi otste või ahelaosa punktidega, milledevahelist pinget on vaja teada saada. Alalispinge mõõtmisel tuleb silmas pidada ka polaarsust.

Ideaalse voltmeetri sisendtakistus on lõpmata suur, nii et ta ei mõjuta mõõdetavat vooluahelat. Reaalne voltmeeter võtab mõõdetavast ahelast alati teatavat voolu, mis läbib voltmeetri sisendahelat. Osutivoltmeetril on siendahela takistuseks nt pöördpooli takistuse ja eeltakisti takistuse summa. Seega on sisendtakistus seda suurem, mida suurem on pingemõõtepiirkond.


Voltmeetreid on kasutatud pikka aega osutiriistadena, mille mõõtemuunduriks on magnetelektriline (pöördpool-), elektromagnetiline või elektrodünaamiline mõõtemehhanism (vt Osutiriistade mõõtemehhanismid).

Tänapäeval on üldiselt kasutusel digitaalvoltmeetrid. Niisuguses mõõteriista antakse mõõdetav analoogpinge suure takistusega (tüüpiliselt 10 MΩ) sisendisse ja edasi signaaliprotsessorisse, mis muundab analoogsignaali digitaalseks ja töötleb seda mõõtetulemuse esitamiseks numbernäiduna LCD-näidikul. Digitaalvoltmeeter võimaldab tavaliselt mõõta nii alalis- kui vahelduvpinget (ka selle efektiivväärtust). Toodetakse ka mõõteriistu, mis automaatselt valivad mõõtepiirkonna vastavalt mõõdetava pinge väärtusele, fikseerivad piirnäite, hoiavad mõõtetulemuse mingi hetkeväärtuse püsivana näidikul.

Numbernäidu puudus skaalanäiduga võrreldes ilmneb siis, kui on vaja jälgida pinge ajalist muutumist (nt seadistustoimingutel). Siiski leidub digivoltmeetreid, millel on lisaks numbernäidikule ka skaalanäidik.

Esimesed voltmeetrid olid elektrostaatilised, need valmistati elektromeetri edasiarendusena ja võeti kasutusele pärast voldi kehtestamist pinge mõõtühikuks (1861. a).[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ENE, 10. kd, 1998, lk 486

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]