Omandimaks

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Omandimaksudest laekuvad tulud suhtes SKP-sse protsentides aastast 2016.  

Omandimaks ad valorem, s.t vara väärtusest lähtuv maks, mida vara omanik peab seaduse alusel tasuma riigi või KOV eelarvekulude katteks. Vara väärtus on kas selle soetuskulu või keskmine turuhind määratud territooriumil.

Eestis maksustatakse riikliku maksuna maamaksuseaduse[1] alusel maad (laekub KOV eelarvesse) ja Raskeveokimaksu seaduse[2] alusel raskeveokeid ning Kohaliku maksu seaduse[3] järgi sõidukeid ja loomi.

Omandimaksudeks loetakse OECD jaotuse järgi maksud, mille objektiks on materiaalne vara: maa või kinnisvara, hooned s.h teise elamu maks, sõidukid, loomad jms, samuti ettevõtte põhivara.[4] Lisaks n-ö normaalsetele maksudele on mõnes riigis kohalikest oludest lähtudes kehtestatud erilisi makse nagu näiteks: teise elamu maks, Iisrealis on vaba korteri maksumäär kaks korda kõrgem kui selle oma, milles püsivalt elatakse jne.[5]

Muid, mittemateriaalseid varasid maksustatakse rikkusemaksuga, mis koormab väärtpabereid, tarbe- ja luksusesemeid ja pangaarvel olevat raha (aasta keskmise väärtuses) ning ettevõtete omavahendeid (varad-võlad), samuti arvatakse sellesse gruppi pärandi- ja kinkemaks ning riigist vara väljaviimisel rakendatav maks.

Omandimaksu rakendused[muuda | muuda lähteteksti]

Austraalia[muuda | muuda lähteteksti]

Austraalias maksustatakse omandit igal tasandil. Maksukohustuslased on vara omanikud, mitte selle rentijad või üürnikud. Riigimaksu (stamp duty – margimaks) makstakse vara ostmisel või võõrandamisel ja see on 5% vastava tehingu hinnast. Maamaksu tasutakse igal aastal ja selle suurus sõltub omandi turuväärtusest, mida igal aastal korrigeeritakse vastavalt turul toimunud muutustel. Maksumäära määravad osariigid ning enamik osariike vabastab  maksukohustusest põhielukoha. Väismaistele omanike varale on kehtestatud kõrgemad maksumäärad, mis sõltuvad välismaalase residentsusest. Kohalikud omavalitsused maksustavad varalisust üldiselt. Vara hinnatakse igal aastal. Keskmiselt tasub perekond aastas 1300 Austraalia dollarit.[6]

Brasiilia[muuda | muuda lähteteksti]

Brasiilia on föderatiivne riik, mistõttu makse tuleb maksta erinevatele valitsustasanditele. Riikliku maksuna on kehtestatud mootorsõidukite maks, aastal 2014 kehtestati lisaks rikkusemaks (Big Fortunes tax), kuid kohtuvaidluste tõttu pole õnnestunud seda kehtestada. Föderaalvalitsusele tasutakse kinnisvaramaksu väljapool linnu asuva kinnisvaralt. Linnavalitsustele tasutakse kinnisvaramaksu linna territooriumil asuvalt kinnisvaralt;

Kanada[muuda | muuda lähteteksti]

Kanada provintside põhiliseks tuluallikaks on kinnisvaramaks. Maksukohustuse suurus sõltub maa turuväärtusest, mida sõltuvalt osariigist hinnatakse ümber kas igal aastal või viie aasta järel.

Taani[muuda | muuda lähteteksti]

Taanis maksustatakse kinnisvara põhivara väärtusest ja kindlustusväärtusest lähtudes.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maamaksuseadus
  2. Raskeveokimaksu seadus
  3. Kohalike maksude seaduse § 5
  4. OECD
  5. Bousso, Nimrod (20 May 2013). "Interior Minister Approves Doubling Property Taxes on Vacant Israeli Apartments" – via Haaretz. [1]
  6. Office, Australian Taxation. "State and territory taxes". Retrieved 8 January 2018.[2]