Maksukiil

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Maksukiil (soome: Verokiila) märgib töötasust kinnipeetava ja sellelt täiendavalt tasumisele kuuluvate maksukohustuste kogusummat, mille saab leida, kui jagada töövõtjale laekunud summa tööandja väljamakstava tööjõukulu kogusummaga. [1]

Eesti 2020. aasta maksusüsteemis tuleb brutopalgast kinni pidada tulumaks allikamaksuna (arvestades muutuva suurusega maksuvaba osa), töötuskindluse ja kohustusliku pensionikindlustuse maksed. Töötasule tuleb juurde maksta sotsiaalkindlustusmaks ja tööandja töötuskindlustuse makse.

Eesti aasta 2020 maksukiilu arvestus

Näiteks Eesti 2020. aasta maksukiilu suurus vastavalt väljamakstavale töötasule on esitatud juuresolevas tabelis.

Maksukoormus näitab sama töötasu, s.t tööandja kogupalgakulu ja töövõtja netotulu vahet, kuid seda väljendatakse protsentides.

Mõiste[muuda | muuda lähteteksti]

Maksukiil näitab millise summa võrra muutub tööjõud uuritavas riigis maksukohustuste tõttu kallimaks. Kõige suuremad erisused riikide võrdluses johtuvad siiski sellest, kas sotsiaalkindlustusmaksed teeb töötaja ise oma netopalgast (näiteks Šveits, Ameerika Ühendriigid jm) või kogub neid riigi maksuamet. Kuid maksukiilu suurust mõjutab ka see, kas tulumaks on ühtlase maksumääraga (ingl flat rate) või progresseeruva maksukoormuse ja astmeliselt tõusva maksumääraga.

Teadustöödes on kasutatud ka täpsustavaid mõisteid, näiteks:

  • maksukiilu kogukulu näitab kogusummat, mille võrra kasvab töötasu erinevatest maksudest johtuvalt. Mida suurem maksukiil on, seda suuremaks kasvab töötajate soov teha tööd maksusid tasumata (varimajandus);
  • maksukiilu piirmäär (-marginaal) näitab, kui palju töötasu suurenedes kasvab selle tegelik maksukoormus. Selline efekt tekib vaid astmeliselt tõusva maksumäära puhul;
  • mitmekordne maksukiil võtab arvesse lisaks töötasumaksudele veel ka tarbimismaksud, mida inimene tasub kaupu ja teenuseid ostes;
  • efektiivne maksukiil või efektiivne maksukoormus näitab, kui suur osa summana või protsendina läheb tööandja poolt töötasuks makstud summast valitsuse eelarvesse, kui arvesse võetakse veel riigieelarvesse makstavate teenustasude kogusumma ja arvestatakse maha sotsiaaltoetustest, abirahadest, töötuskindlustusest, pensionidest jms tekkiv täiendav tulu. [2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Verokiila Varhee, Vesa: Verokiila on talouden jarru Taloussanomat. 03.11.2015. Sanoma. Viitattu 17.08.2019.
  2. Verotuksen työllisyysvaikutukset, Valtiovarainministeriö, 16.02.2007, mm. s. 8-9 [1]