Olümpose jumalad

Olümpose jumalad (nimetatud ka kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase Olümpose mäel elutseva perekonna.

Kreeka mütoloogia kohaselt elavad 12 peajumalat Olümpose mäel, mis asub Egeuse mere Thérmai lahe lähedal ning Makedoonia ja Tessaalia piiril. See on Kreeka kõrgeim mäetipp, mille kõrgus on 2917 m merepinnast. Olümpose 12 jumalat on peamiselt titaanide, Kronose ja Rhea või ka peajumal Zeusi järeltulijad.

Müüdi järgi neelas Kronos alla oma lapsed Hestia, Demeteri, Hera, Hadese ja Poseidoni, kuna tema vanemad olid hoiatanud, et tema hukatuseks on tema enda laps. Kui Zeus sündis, peitis Rhea poja Kronose eest ära ning kavaldas titaani lapse asemel kivi alla neelama. Kui Zeus oli suureks kasvanud, vabastas ta oma õed ja vennad ning alistas võitluses oma isa. Pärast seda, kui Zeus oli oma isa võitnud, tulid 12 Olümpose jumalat võimule. Kreeka kultuur on lääne kultuuri palju mõjutanud. Seejuures on ka Kreeka mütoloogia tegelased koos 12 Olümpose jumalaga arhetüüpsed inimkäitumise näited. Tänapäevalgi mõjutavad ja kujundavad nad arusaami inimeste olemusest ja suhetest.

Olümposel elasid ka graatsiad ja muusad, samuti Aphrodite poeg Eros (rooma mütoloogias Amor), aga neid ei arvata Olümpose jumalate hulka.

Oleneb allikast, keda 12 Olümpose jumala sekka arvestatakse. Mõne puhul loetakse 12. jumaluseks Demeterit (Zeusi õde, vilja- ja põllutööjumalanna), teiste puhul aga Hadest.

Reljeef 12 Olümpose jumalaga

Mõne müüdi järgi loetakse 12. jumala hulka veinijumal Dionysust, kes olevat asunud valitsema Hestia asemel, kes loobus troonist .

Zeus (peajumal)

Zeus oli Kreeka mütoloogias taeva-, äikese- ja vihmajumal. Ta oli Olümpia jumalate kuningas ning tähtsaim kaheteistkümnest Olümposel elavast jumalast ja jumalannast. Ta kontrollis ilma, jagas õiglust ning märke ja halvaendelisi ettekuulutusi. Tema ülesanne oli ka korra hoidmine nii jumalate kui ka inimeste vahel. Zeusi peamisteks sümboliteks peetakse piksenoolt, kotkast, pulli ja tamme.

Zeus oli abielus oma õe Heraga, kelle ta kavaldas endaga abielluma. Müüdi järgi tekitas Zeus kohutava tormi ning muutis ennast käoks. Hera oli tormi ajal üksinda ekselnud ning istus maha. Kägu laskus naist nähes tema sülle ning Hera kattis ta oma rüüga. Lindu soojendades võttis Zeus oma päris kuju ning vägistas jumalanna, sundides hiljem naist häbist abielluma. Zeusi truudusetu loomuse ning mitmete abieluväliste kõrvalpõigete tõttu ei olnud nende kooselu õnnelik. Zeusil ja Heral oli neli last: Hephaistos, Ares, Hebe, Eileithyia. Samuti oli Zeusil abielust väljaspool mitmeid lapsi. Kuulsaimad neist on Hercules, Hermes, Apollo, Artemis ja Dionysos. Rooma mütoloogias oli Zeusi vaste taevajumal Jupiter.

Poseidon

Poseidon oli Kreeka mütoloogias jõe- ja merejumal. Teda nimetati ka meremeeste kaitsjaks ja looma- ja hobusekasvatuse patrooniks. Ta oli maavärinate ja hävingu põhjustaja ning tormide ja üleujutuste tekitaja. Poseidoni peamisteks sümboliteks peetakse kolmharki, kala ja hobust. Poseidon on Zeusi ja Hadese vend. Ühe müüdi järgi üritas Poseidon koos oma õe Hera ja Zeusi tütre Athenaga Zeusi troonilt tõugata, kuid äikesejumal sai nende plaanidest teada. Karistuseks pidi Poseidon ehitama Trooja müüri.

Merejumal Poseidon oli abielus merenümf Amphitritega, kellega tal oli kolm last. Samuti nagu Zeusil, olid ka Poseidonil abieluvälised suhted, millest sündisid lapsed. Neist kuulsaimad olid Polyphemos ja Pegasos. Rooma mütoloogias oli Poseidoni vaste merejumal Neptun, kes oli algul tuntud kui mageveejumal.

Hades

Hades oli Kreeka mütoloogias surnute ja allmaailma jumal. Samuti oli ta tuntud ka kui jõukuse jumal. Müüdi järgi tõmbas Hades lühima kõrre, mistõttu sattus ta valitsema allmaailma. Hadese peamisteks sümboliteks peetakse võtmeid, koera, madu ja granaatõuna.

Hades oli Zeusi ja Poseidoni vend. Ta oli abielus Persephonega. Müüdi järgi meelitas Hades Persephonet sööma nõiutud granaatõuna seemneid, mistõttu pidi naine iga aasta kuus kuud veetma allmaailmas. Rooma mütoloogias oli Hadese vaste põrgulike piirkondade jumal Pluto, kes on tuntud ka kui Dis Pater.

Vendade Stephanideste "Iidsete aegade lugudes" ei loeta 12 olümpialase hulka Hadest, kes suure osa ajast veetis allmaailmas, vaid põllumajandusejumalanna Demeterit (rooma mütoloogias Ceres).

Hera

Hera oli Kreeka mütoloogias perekonna ja abielu jumalanna. Ta oli tuntud ka kui sünnitavate naiste kaitsja. Samuti oli Hera ideaalse naise kujutus Kreeka mütoloogias. Hera peamisteks sümboliteks peetakse granaatõuna, paabulinnu sulge ja lehma.

Hera oli Zeusi naine ja jumalate kuninganna. Hera jäi alati truuks oma mehele, kuid oli tuntud oma kadeduse poolest, kuna Zeus ei suutnud olla truu. Hera viha oli enamasti suunatud Zeusi armukeste ja abieluväliste laste vastu. Heral oli neli last, kellest ühele, Hephaistosele, andis Hera elu talle üksinda – Hephaistosel ei olnud isa. Müüdi järgi oli Hephaistos nii kole, et Hera viskas ta Olümposelt välja. Hephaistos pidas oma ema vastu viha ning vangistas ta erilisele troonile, kust Hera pääses ainult tänu sellele, et ta lubas Hephaistosele abielu jumalanna Aphroditega. Rooma mütoloogias oli Hera vaste sünnituse ja abielu jumalanna Juno.

Hestia

Hestia oli Kreeka mütoloogias koldejumalanna ning Kronose ja Rhea tütar. Peamiselt kummardati Hestiat kui perekonnakolde jumalannat. Tema peamisteks sümboliteks peetakse kollet ja selle tuld.

Müüdi järgi vandus jumalanna jääda igaveseks neitsiks, kui Apollon ja Poseidon tulid Hestia kätt paluma, ning seetõttu ei olnud tal lapsi. Rooma mütoloogias oli Hestia vasteks koldejumalanna Vesta.

Ares

Ares oli Kreeka mütoloogias sõjajumal. Tema esindas sõja koledamat poolt – verejanu ja brutaalsust –, samas kui Athena esindas sõja üllamat ja strateegilisemat poolt. Ares oli Zeusi ja Hera poeg. Tema sümboliteks peetakse mõõka, oda, kilpi ja kiivrit.

Ares oli kõige ebapopulaarsem jumal Kreeka mütoloogias, sest ta oli tuntud oma rutaka ja agressiivse iseloomu tõttu. Tal olid paljude naistega lapsed, kuid ta ei olnud ise abielus. Arese tuntuim armuke on Aphrodite, kelle ta suutis võrgutada oma hea välimuse ja julgusega. Rooma mütoloogias oli Arese vasteks sõjajumal Mars. Kreeka mütoloogias ei olnud Ares populaarne, kuid Mars ja tema kujutus Rooma mütoloogias olid üsnagi austatud.

Athena

Athena oli Kreeka mütoloogias tarkuse- ja sõjajumalanna. Teda nimetatakse Zeusi lemmiklapseks oma tarkuse ja julguse tõttu. Athenal ei olnud abikaasat ega enda lapsi, vaid ta adopteeris lapse. Tema peamisteks sümboliteks peetakse öökulli, oda, kilpi ja sõjavarustust.

Müüdi kohaselt sündis Athena Zeusi peast. Zeusi oli hoiatatud, et teda ennast ootab sama saatus, mis tema isagi ning tema poeg tõukab ta troonilt. Zeus neelas alla oma abikaasa Metise, kui ta oli rase. Athena sündis jumala peast täiskasvanuna, kandes terviklikku sõjavarustust. Rooma mütoloogias oli Athena vasteks jumalanna Minerva. Algul oli ta ametite ja kunstide jumalanna ning hiljem ka sõjajumalanna.

Apollon

Apollon oli Kreeka mütoloogias muusika, kunstide ja päikesevalguse jumal. Ta oli arvatavasti üks armastatumaid jumalaid Kreeka mütoloogias. Apollon oli nooruse ja ilu kehastus ning ka kunstide patroon. Tema peamisteks sümboliteks peetakse harfi, loorberipärga ja püütonit.

Apollon oli Zeusi ja Leto poeg ning jumalanna Artemise kaksikvend. Apollonil ei olnud abikaasat, kuid tal oli palju lapsi, kellest tuntuim oli Orpheus. Rooma mütoloogias on Apolloni vaste jumal Apollo.

Aphrodite

Aphrodite oli Kreeka mütoloogias ilu, seksuaalsuse ja armastuse jumalanna. Samuti oli Aphrodite austatud kui merereisijate, kurtisaanide ja prostituutide kaitsja. Aphrodite peamisteks sümboliteks peetakse delfiini, tuvi, roosi ja merikarpi.

Aphrodite oli abielus jumal Hephaistosega. Kuna Aphrodite oli sunnitud abielluma, oli tal mitmeid abieluväliseid armulugusid. Kuulsaim neist on armulugu jumal Aresega, kellega ta sai lapsed. Neist tuntuim on armastusjumal Eros.

Üks kuulsamaid müüte Aphroditest on tema sünd. Mõne allika järgi on jumalanna Aphrodite vanemad Zeus ja Dione, kuid levinuma müüdi järgi võib tema isaks nimetada Uranust. Müüdi kohaselt lõikas Kronos ära Uranuse genitaalid ning viskas need merre – Aphrodite sündis merevahust. Rooma mütoloogias oli Aphrodite vasteks armastuse jumalanna Venus.

Hermes

Hermes oli Kreeka mütoloogias kaubanduse, rikkuse, õnne, varaste ja reisimise jumal. Ta oli ka jumalate sõnumitooja ning karjuste patroon. Vanad kreeklased peavad Hermest Zeusi ja nümf Maia pojaks, keda teati juba ammusest ajast. Tema peamisteks sümboliteks peetakse harfi, loorberioksi, tiibadega sandaale või tiibadega kiivrit ja kilpkonna.

Hermesel ei olnud abikaasat, kuid Kreeka mütoloogiale kohaselt olid tal lapsed, kellest tuntuim oli Pan. Rooma mütoloogias oli Hermese vasteks poepidajate ja kaupmeeste jumal Mercurius.

Artemis

Artemis oli Kreeka mütoloogias jahi, looduse ja vooruslikkuse jumalanna. Ta oli inimeste seas väga austatud tänu sellele, et ta oli jahijumalanna. Ta oli Zeusi ja Leto tütar ning jumal Apolloni kaksikõde. Ta oli ka noorte naiste ja tüdrukute patroon ning kaitsja sünnitusel. Tema peamisteks sümboliteks peetakse kuud, kitse, metsa ning vibu ja nooli.

Artemisel ei olnud abikaasat ega lapsi, sest ta oli oma isalt palunud igavest neitsilikkust. Rooma mütoloogias oli Artemise vasteks metsikute loomade ja jahijumalanna Diana.

Hephaistos

Hephaistos oli Kreeka mütoloogias tule, metallurgia ja käsitöö jumal. Ta oli olümplaste seas tunnustatud sepp, kes tegi jumalatele ja jumalannadele relvi, raudrüüsid ning teisi esemeid. Ta ei olnud ilus ja perfektne jumal nagu paljud teised. Tema peamisteks sümboliteks peetakse haamrit ja alasit.

Hephaistos sündis ilma isata, ainult Herast. Tema koleduse tõttu viskas Hera ta Olümposelt välja ning see kukkumine sandistas Hephaistose. Ta oli abielus Aphroditega. Hephaistose tuntuim järeltulija on Epidaurus. Rooma mütoloogias oli Hephaistose vasteks tule- ja vulkaanijumal Vulkaan.