Muusad

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib jumalannadest; ajakirja kohta vaata artiklit Muusa (ajakiri) ja Laura albumi kohta Muusa (Laura Põldvere)

Frans Florise maal Apollonist muusade õpetajana
Baldassare Peruzzi: Apollon ja muusad tantsuhoos

Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale.[viide?]

Muusad olid nagu kariididki Apolloni saatjad, keda selle järgi Musageteseks ehk muusade juhiks kutsuti. Apollon oli tõejumal, kuid muusad, nagu nad Hesiodose sõnul olevat talle kinnitanud, mõistavad ka nii valetada, et see tõena tundub. Pindarose sõnul oskasid nad lüürat mängida sama hästi kui Apollon. Laulmises polnud neile üldse võrdset.

Inimest, keda muusad inspireerisid, austati rohkem kui mistahes preestrit. "Odüsseias" viskusid poeet ja preester mõlemad põlvili Odysseuse ette ja palusid armu. Odysseus tappis kõhklemata preestri, kuid kinkis elu poeedile: Homerose sõnul ei saanud ta surmata inimest, kellele muusad on õpetanud taevalikku kunsti. Antiiksete kirjandusteoste sissejuhatused sisaldasid harilikult pöördumist muusade poole.

Apollon muusadega dionüüsial

Muusade templit nimetati kreeka keeles musaioniks. Sellest tuleb sõna 'muuseum'.[viide?]

Plejaadidega oli seotud neli mäge:

Traakia laulik Thamyris (või Thamyras) kutsus muusad endaga võistlema laulmises ja kitaramängus, soovides võidu korral üht neist endale naiseks. Muusad võitsid ning karistuseks torkasid mehel silmad peast ning võtsid talt laulu- ja kitaramänguande. See on ainus teadaolev müüt, kus muusad on julmad.

Ainus teadaolev muusa laps oli Orpheus, kelle ema oli Kalliope. Orpheuse isaks nimetatakse nii Apollonit, jõejumalat Oiagrost kui ka tundmatut traakia ülikut. Orpheus kasvas üles Traakias.

Legendid muusadest on sageli seotud Traakiaga, kus asuvad muuhulgas Pieros ja Olümpos. Vanad kreeklased pidasid traaklasi kõige musikaalsemaks rahvaks maailmas.

Roomlased samastasid muusad kameenidega. Nende ladinakeelsed nimed olid Erato, Euterpe, Calliope, Clio, Melpomene, Polymnia, Terpsichore, Thalia ja Urania.