Skisoidne isiksushäire

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Skisoidne isiksushäire
Sünonüümid skisoidne isiksus
Solitude.jpg
Skisoidse isiksushäirega inimesed eelistavad tihti üksildasi tegevusi
Valdkond psühhiaatria, kliiniline psühholoogia
Sümptomid anhedoonia, emotsionaalne jahedus, võimetus väljendada teiste suhtes tundeid, ükskõiksus kriitika ja kiituse suhtes, aseksuaalsus, üksildaste tegevuste ülekaalukas eelistamine, liigne enesessesüüvimine ja fantaseerimine, lähedaste sõprade/suhete puudumine, tundetus sotsiaalsete tavade suhtes[1]
Tavapärane avaldumine hilises lapse- või noorukieas ja ulatub täiskasvanuikka[1]
Kestus pikaajaline
Tüübid loid skisoid, eemalasuv skisoid, depersonaliseerunud skisoid ja afektita skisoid (Milloni järgi)[2]
Riskifaktorid perekondlik anamnees[3]
Eristusdiagnoos skisofreenia, autismispektri häired, skisotüüpne, paranoiline, vältiv ja/või obsessiiv-kompulsiivne isiksushäire[4]
Ravi psühhoteraapia, kognitiivteraapia, grupiteraapia, pere- ja abieluteraapia[5]
Ravimid väike doos bensodiasepiini, beetablokaatorid, nefasodoon, väike doos risperidooni või olansapiini[6]
Esinemissagedus 3,1–4,9%[7]
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 F60.1
RHK-9 301.20
MedlinePlus 000920
MeSH D012557

Skisoidne isiksushäire on A-klastri isiksushäire, mille puhul inimesel puudub huvi teistega suhelda, ta eelistab üksindust, emotsioone tunneb ja väljendab väga piiratud koguses.

Skisoidne isiksushäire ei ole sama mis skisofreenia või skisotüüpne isiksushäire, kuigi neil võib esineda sarnasusi; lisaks on skisoidne ja skisotüüpne isiksushäire sageli komorbiidsed.

Milloni alatüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Theodore Millon esitas 4 skisoidse isiksushäire alatüüpi, mis kõik kombineerivad skisoidseid jooni teiste isiksushäirete joontega[8], sest tegelikkuses on väga vähe nö "puhtaid skisoide". Ta lisab siiski, et reaalsuses esinevad juhtumid võivad, ent ei pruugi sobituda ühega neist alatüüpidest.[2]

Alatüüp Omadused
Loid skisoid (depressiivsed jooned)
Eemalasuv skisoid (vältivad ja skisotüüpsed jooned)
Depersonaliseerunud skisoid (skisotüüpsed jooned)
Afektita skisoid (obsessiiv-kompulsiivsed jooned)

Diagnoosimine[muuda | muuda lähteteksti]

RHK-10[muuda | muuda lähteteksti]

RHK-10 (ICD-10) peatükk V: Psüühika- ja käitumishäired on skisoidsele isiksushäirele andnud tähistuse F60.1 ja kirjeldab seda alajaotuses "F60–F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired".[1]

Skisoidne isiksushäire vastab järgmistele kriteeriumidele (ei pruugi aga vastata eranditult kõigile nendest):[1]

  • kui üldse rõõmu tuntakse, siis väga vähestest tegevustest;
  • emotsionaalne külmus, jahedus või tuim emotsionaalsus;
  • võimetus väljendada teiste suhtes nii sooje, õrnu tundeid kui ka viha;
  • ükskõiksus nii kiituse kui kriitika suhtes;
  • vähene huvi saada seksuaalseid elamusi teise inimese seltsis (arvestades vanust);
  • üksildaste tegevuste ülekaalukas eelistamine;
  • liigne enesessesüüvimine ja fantaseerimine;
  • pole lähedasi sõpru või usaldussuhteid (või on ainult üks) ega soovi selliste suhete loomiseks;
  • märkimisväärne tundetus üldtuntud sotsiaalsete normide ja tavade suhtes.

Isiksushäireid diagnoositakse enamasti täiskasvanueas, tihti pärast 25. eluaastat. Isiksushäire diagnoosiks on vajalik paljude (aga mitte kõigi) joonte koosesinemine pikaajaliselt, püsivalt ja paljudes olukordades ning keskkondades. Diagnoosi saab panna ainult vastava eriharidusega arst. Isiksushäire diagnoosi eelduseks on, et iseloomu muutused ja teistest erinev käitumine häirivad inimest ennast või teisi inimesi, kuna see läheb vastuollu ühiskondlike reeglitega.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "F60–F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired". Tartu Ülikooli kliinikum. Vaadatud 3. veebruar 2019.
  2. 2,0 2,1 Millon, Millon, Meagher 2004, lk 377–378.
  3. Michelle L. Esterberg (2010). "Cluster A Personality Disorders: Schizotypal, Schizoid and Paranoid Personality Disorders in Childhood and Adolescence". Journal of Psychopathology and Behavioral Assessment 32 (4): 515–528. PMC 2992453. PMID 21116455. doi:10.1007/s10862-010-9183-8. 
  4. First 2013, lk 277.
  5. Sperry 2016, lk 219223.
  6. Sonny 1997, lk 47.
  7. Culter 2014, lk 262.
  8. "Theodore Millon – The Retiring or Schizoid Personality". millonpersonality.com. 

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Cutler, Janis (2014). Psychiatry (III väljaanne). Oxford University Press. ISBN 9780199326082
  • First, Michael B. (2013). DSM-5 Handbook of Differential Diagnosis.
  • Millon, Theodore; Millon, Carrie; Meagher, Sarah (2004). Personality Disorders in Modern Life (II väljaanne). John Wiley & Sons. ISBN 978-0471237341
  • Sonny, Joseph (1997). Personality Disorders: New Symptom-focused Drug Therapy. Psychology Press. ISBN 9780789001344
  • Sperry, Len (2016). Handbook of Diagnosis and Treatment of DSM-5 Personality Disorders: Assessment, Case Conceptualization, and Treatment. (III väljaanne), Routledge. ISBN 9781135019228