Nuudel

Nuudel on peen pikk makaronilaadne jahutoode, milles erinevalt makaronist ei ole auku. Nuudlid võivad olla ümmarguse läbilõikega või lindilaadsed (lintnuudlid).

Valdavalt valmistatakse Euroopas ja Põhja-Ameerikas nuudleid nisujahust. Ida-Aasias on levinud ka riisinuudlid, Jaapanis ka tatranuudlid. Euroopa nuudlitest on tuntud mitmesugused Itaalia pastanuudlid, eelkõige spagetid.

Kauplustes müüdavad nuudlid on poolfabrikaadid, mis vajavad keetmist. Väikese veesisalduse tõttu säilivad keetmata nuudlid kaua. Maitsenappuse tõttu serveeritakse nuudleid üldjuhul mõne kastmega või supis, nad on ka sagedane koostisosa pakisuppides. Jaapanist pärinevad kiirnuudlid^[viide?].

Nuudel ja religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Nuudlid on tähtsal kohal pilareligioonina alguse saanud pastafarianismis ehk pastafariluses, mille kohaselt on maailma loonud nähtamatu ja tuvastamatu lendav spagetimonstrum (Flying Spaghetti Monster), kes välimuselt sarnaneb Ameerika Ühendriikide köögis populaarse kombinatsiooniga nuudlitest ja lihapallidest.

Nuudel Eesti kultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Nuudlitest on laulnud ansambel Ursula (laul "Nuudel") ning metal-punkansambel Winny Puhh ("Nuudlid ja hapupiim").