Pasta

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib toiduainest; salvi kohta vaata artiklist Pasta (salv)

Penne rigate.jpg

Pasta on teraviljajahust ja veest valmistatud toiduaine. Pasta tähendab itaalia keeles tainast.[1]

Koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Flickr - cyclonebill - Pastadej.jpg

Läänepoolkeral valmistatakse kvaliteetset pastat kõvanisu- ehk durumjahust. Pastatooteid valmistatakse ka hariliku nisu, tatra-, riisi- ja harvem maisijahust. Pastatoodetesse lisatakse soja- ja mungoajahu, gluteeni, vadakut, mune, ürte ja maitseaineid. Pastatooteid värvitakse spinatiga (roheliseks), tomatiga (punaseks), peediga (tumepunaseks), seepia või kalmaari tindiga (mustaks).[1]

Valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kodune pastamasin

Jahu, vesi ja teised koostisained segatakse, sõtkutakse ja rullitakse õhukesteks lehtedeks, mis lõigatakse hiljem ribadeks või vormitakse spetsiaalsete pressidega erineva kujuga pastatoodeteks.[2] Terminoloogiliselt eristatakse kahte tüüpi pastasid: pasta secca (kuivatatud) ja pasta fresca (värske)[3]. Viimase sideaineks on muna ja seetõttu saab seda säilitada ainult paar päeva külmkapis. Poelettidele jõuab pasta tavaliselt kuivatatult.[2] Kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga, kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni.[2]

Toitainete sisaldus[muuda | muuda lähteteksti]

Pasta sisaldab rikkalikult süsivesikuid, proteiine ja kiudaineid.

Erinevad pastad[muuda | muuda lähteteksti]

Garganelli
Lanterne
Mafaldine
Fiori
Gemelli
Cellentani

Eri kujuga pastatooted läksid moodi pärast ühendatud Itaalia riigi sündi (1870) ja koos Vahemere dieedi moodiminekuga. Pastat liigitatakse kuju ja suuruse ning koostisainete järgi. Pastasorte on väga palju – Itaalias loetakse ligi 300 sorti.[1]

  • Alfabeto – väikesed "tähestikupasta" kujundid suppidele
  • Anellini – väikesed rõngad, mida kasutatakse suppides ja puljongites
  • Canneroni – pastarõngad
  • Chifferi piccoli lisci – juuspeened pastaniidid
  • Chifferi poccoli rigati – eelmise ribiline variant
  • Conchigliette – väikesed teokarbid
  • Conchigliette rigati – suured ribilised teokarbid
  • Ditali – lühikesed torukesed
  • Ditalini – väiksem variant eelmisest
  • Ditalini lisci – pehme variant eelmisest
  • Elicoidali – pikemad torukesed
  • Fagiolini – aedoakauna kujuline pasta
  • Farfalle – liblikakujuline pasta
  • Fusilli – spiraalikujuline pasta
  • Fusilli integrali – täisteranisuspiraalid
  • Fusillata casareccia – kruvikujuline pasta
  • Gnocchi – teokarbid
  • Gnocchi integrali – täisteranisust teokarbid
  • Gnocchetti sardi – sardiinia teokarbid
  • Lasagne doppia riccia – sakilise servaga lasagneplaat
  • Lasagne verdi – spinatiga roheliseks värvitud lasagneplaat
  • Lingue di passero – jämedamad spagettid
  • Linguine, Bavettine – eelmise peenem variant
  • Lumache rigate grandi – suured ribilised teokarbid
  • Macaroni – jämedad torukujulised pastad
  • Mafaldine – lainelise servaga pastaribad
  • Mezze penne rigate tricolori – itaalia lipuvärvides penned
  • Orecchiette – kausikujuline pasta
  • Penne lisce – viltuse lõikepinnaga torupasta
  • Penne rigate – ribiline viltuse lõikepinnaga torupasta
  • Pennoni rigati – suur ribiline viltuse lõikepinnaga torupasta
  • Peperini – pastaterad
  • Perciatellini – õõnes spagetid
  • Pipe rigate – ribilised kõrred
  • Puntalette – riisiterakujuline pasta
  • Rigatoni – jämedad torupasta jupid
  • Ruote – pastarattad
  • Spaghetti integrali – täistera spagetid
  • Spaghettini – peenikesed spagetid
  • Stelline – väikesed tähed
  • Tagliatelle – keras lintnuudlid
  • Tagliatelle verdi – kuivatatud spinatimaitselised keras lintnuudlid
  • Tomato spirali – tomatimaitselised spiraalid
  • Tortellini – väikesed klimbid
  • Tortelloni – pastaklimbid
  • Zite – pikk õõnes pasta

Tänapäeval nimetatakse pastaks nii pastataignast valmistatud tooteid kui ka nendest valmistatud roogasid.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Reet Ollino kodunduse õppematerjal
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Maailma toiduainete entsüklopeedia, TEA, 2006, lk 362
  3. Itaalia toidukultuur