Nunnudus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Nunnu)
Kassipoegi peetakse nunnudeks olevusteks

Nunnudus ehk nunnusus ehk armsus on välimuse ning käitumise meeldivus või ligitõmbavus, mida seostatakse imiku- ja lapseealisuse (ümar näokuju, suured silmad, lai laup, kohmakad liigutused jne) omadustega. Nunnud võivad olla inimlapsed, aga ka loomad või ka asjad.[1] Eesti kõnekeeles kasutatakse väljendit nunnumeeter meeldivuse väljendamiseks.

Kultuuriline päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Millegi nunnuks pidamine võib olla bioloogiline, tekitades soovi abitu ja kohmaka olevuse eest hoolitseda. Teisalt võidakse mõned nunnususe tunnused ka teise kultuuriruumi importida, näiteks on suurte silmadega seonduv nunnusus lääneriikidesse toodud paljuski Jaapani ja Ida-Aasia animatsioonidega.[2]

Mõju[muuda | muuda lähteteksti]

Mopsil oli veel paar sajandit tagasi eenduvam koon kui tänapäeval (Henry Bernard Chalon 1802)
Mops tänapäeval

Nunnusust kasutatakse sageli animatsioonides, muutes vahel meeldivaks ka liigid, keda muidu ehk peljatakse, näiteks ämblikud. Säärane liigi kujutusviis võib tagada selle ellujäämise – näiteks hiidpanda.[1][2]

Nunnu eelistamisega äärmusesse kaldumisel on ka oma kahjulik mõju. Nii võidakse mõned tõud aretada välimuselt nunnuks, arvestamata sealjuures selle kahjuliku mõjuga vastava loomatõu füüsisele: näiteks mopsid, kel on aretuse tulemusel hingamisprobleemid.[1] Samuti mõjutab see negatiivselt neid loomaliike, keda ei peeta üldiselt nunnuks: need pälvivad vähem tähelepanu ja ei vääri üldsuse arvates alalhoidu või ka vastupidi – mõne liigi nunnuna kujutamise tulemusel võib suureneda selle liigi salakaubana import.[2]

Agressiivsus[muuda | muuda lähteteksti]

Ligi pooled inimestest tajuvad midagi nende jaoks nunnut nähes agressiivseid tundeid (ing k cute aggression), tekib soov nunnut objekti lämmatavalt kallistada, pigistada, näpistada või isegi lüüa. Erinevalt muudest agressiivsusolukordadest ei tulene need tunded soovist kahju teha, vaid emotsioonide üle voolamisest. Mõnede ekspertide hinnangul võib olla tegemist omamoodi emotsionaalse "hädapiduriga", mis aitab ülevoolavat positiivset emotsiooni negatiivsega tasakaalustada. Seda hüpoteesi toetavad teised negatiivsed reaktsioonid nunnudusele: mossitava või kurva näo tegemine, nukralt "avv" häälitsused jne. Psühholoogias langeb see dimorfse ilmingu kategooriasse, kus väline väljendusviis vastandub inimese tunnetele – näiteks naerupisarad või rõõmust rusikaga vehkimine.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Heleri All (24. jaanuar 2019). "Nn nunnuteadlane: tõuaretuses on inimesed nunnuks muutmisega üle piiri läinud". ERR Menu. Vaadatud 30. jaanuar 2019.
  2. 2,0 2,1 2,2 Airika Harrik (30.08.2021). "Nunnu multikategelane võib mõjutada loomaliikide käekäiku". ERR Novaator. Vaadatud 31.08.2021.
  3. Spalding, Dr. Katie (14. november 2022). "Symptoms of Cute Aggression: Why Do I Want To Murder Adorable Things?". IFLScience. Vaadatud 3. juunil 2023.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]