Mops

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib koeratõust; nahkhiire perekonna kohta vaata artiklit Mops (perekond)

Mops
Mops-duke-mopszucht-vom-maegdebrunnen.jpg
FCI standard nr 253
Rühm 9: seltsi- ja kääbuskoerad
Alarühm 11: kääbusmolossid
Standard nr 253   16.02.2011 (en et)
Päritolumaa Hiina Hiina
Eestkostja(d) Suurbritannia Suurbritannia
Kohalik nimi 巴哥犬
Kasutus seltsikoer
Tunnused
Kaal 6,3–8,1 kg[1]
Kattekarv lühike, topelt
Karvkate hõbedane, aprikoos, kollakas­pruun või must[1]
Eluiga 12–15 a
Commons-logo.svg Meediafailid Wikimeedia Commonsis
Koer (Canis lupus familiaris)

Mops on väikest kasvu, tömbi koonuga koeratõug. Mopsile on iseloomulikud kortsud, sile karv ja rõngas saba. Tal on hästi arenenud lihased. Tavalisemad värvused on helepruun ja must.

Tihti aetakse ta segi veidi sarnase välimusega prantsuse buldogiga.

Tõug on pärit Hiinast ning toodi Euroopasse 16. sajandil, kus koer kogus kiiresti populaarsust Šotimaal ja Hollandis. 19. sajandil sai koer kuulsaks ka Inglismaal, tänu kuninganna Victoria kirele mopside vastu.

Mopse tuntakse kui sotsiaalseid ja leebeid seltsikoeri. Eesti Kennelliit kirjeldab tõugu tasakaaluka, rõõmsameelse ning arukana.

Mopsid on laialdaselt levinud ka 21. sajandil, olles lemmikloomaks paljudele kuulsustele. Maailma tuntuimaks mopsiks peetakse Doug-i nimelist mopsi, kes omab endanimelist Twitteri kontot (@itsdougthepug), millel on üle 2.9 millioni jälgija.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaloolistel kujutistel on mopsid pikad ja kõhnad, samas kui tänapäevane mops on jässakas, neljakandilise kompaktse kehaga, tugeva rinnaga ja esiletungivate lihastega. Lühike kahekordne karvkate koosneb aluskarvast ning ilusast läikivast pealiskarvast.

Mopse esineb neljas värvuses: hõbedane, aprikoos, kollakaspruun ning must. Iseloomulikud on must mask, mustad kőrvad ja must selge joon, mis jookseb mööda selga pea tagaosast sabani. Nägu on kortsuline, andes arukust vői suurt kurbust väljendava ilme. Kőrvad on väikesed, õhukesed ja sametpehmed. Kõrvu esineb kahte sorti: rooskõrvad ja nööpkõrvad (eelistatud on nööpkõrvad). Saba on tugevalt keerdunud seljale. Turjakõrgus isastel 30 cm, emastel 25 cm. Ideaalkaal 6,3-8,1 kg.

Iseloom[muuda | muuda lähteteksti]

Iseloomult on mopsid stabiilse, tasakaaluka temperamedi ning vallatult sőbraliku iseloomuga. Ta on nii laste kui täiskasvanute lemmik, olles väheaktiivne, vähenőudlik koer, kes sobib korteris pidamiseks. Mops on keskmiselt treenitav, vőőraste suhtes tavaliselt heatahtlik, kuid hoiatab omanikku vőőraste lähenemisest. Mopsi kirjeldatakse ka kui kasvult väikest ja hingelt suurt koera.

Beež ja must mops

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mopsi tõug on tõenäoliselt üle 1000 aasta vana. Algupäraselt aretati mopsid Hiina valitsejate perekondadele kaaslasteks, kus neile osutati õukonnas erilist tähelepanu. Hiina imperaatorite poolt olid mopsid väga hinnatud, elasid luksuses, omasid teenreid ning neid sõidutati erilistes spetsiaalselt neile ehitatud vankrites. Hiljem levisid nad ka mujale Aasiasse.

Varane ajalugu mopside päritolust ei ole detailselt teada, kuid arvatakse, et tänapäeva mopsid on pärinenud koertest, kes imporditi Hiinast Euroopasse 16. sajandil.

16. sajandil olid mopsid populaarsed koerad Euroopa kohtutes. Euroopas olid mopsid samuti valitsejatele seltsikoerteks.

17. sajandi lõpus aretasid tõuaretajad mopsidest ka kääbuseksemplare, kes olid piisavalt väiksed, et neid kuninglike rõivaste tohututes varrukates kaasas kanda. Hispaanias maalis oma töödes mopse Goya ning neid kasutati ka sõjaväes loomade ja inimeste leidmiseks.

19.sajandil oli mops oluline koer kuninganna Victoria õukonnas. Kuninganna tegeles mopside aretamisega ning tema osavõtul sai alguse Kennelliit. 19. sajandil jõudsid mopsid Ameerika Ühendriikidesse.

Terviseprobleemid ja hooldus[muuda | muuda lähteteksti]

Ülekaaluline mops

Paljud mopside terviseprobleemid tulenevad otseselt tőu omadustest.

Lühike koon vőib pőhjustada hingamisprobleeme ning őhu neelamist, mis omakorda tekitab gaase ning vaegusi kuumas ja niiskes kliimas.

Mopsi silmad on teatud määral punnis ning vőivad saada vigastatud, samuti esineb silmalaugude ja ripsmete väärarengut.

Väikse ja ümara peaga mopsidel on ka väiksed kõrvad, mis vajavad tihedat puhastamist. Seda just seetõttu, et kõrva kujust tulenevalt on kõrva sisekeskkond umbne ja tihedalt koos.

Kõige sagedasem mopsidel esinev vaegus on ülekaal, mis on tingitud nende ohjeldamatust söögiisust. Tihti ei suuda omanikud vastu panna mopsi pidevatele püüdlustele lisatoitu saada ning ei ole võimelised kindlustama koerale seatud ranget dieeti. Mopsid vajavad ka pidevat liikumist. Ülekaalu puhul on koera liikuma panemine juba kordades keerulisem.

 Tungivalt soovitatakse hammaste harjamist, et vältida igemehaiguseid.

Liigne aretamine on toonud kaasa suure soodumuse allergiatele, mille vältimiseks peaks vastutustundlik kasvataja enne koerte paaritamist kindlustama koera hea tervise. Tähtis on vőtta koer vastutustundlikult kasvatajalt, et saada eeltoodud probleemidest vaba mops.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "PUG" (inglise keeles). FCI. Vaadatud 2017-08-30. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]