Normaalne maatriks
Lineaaralgebras nimetatakse kompleksarvuliste elementidega ruutmaatriksit A normaalseks, kui see kommuteerub oma kaasmaatriksiga:
Omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Iga maatriks on unitaarse maatriksi abil diagonaliseeritav parajasti siis, kui see on normaalne. See tähendab, et maatriks A on normaalne parajasti siis, kui see on esitatav diagonaalse maatriksi Λ ja unitaarse maatriksi U kaudu nii, et
kus
Tuleb rõhutada, et kuigi iga normaalne maatriks on diagonaliseeritav, pole iga diagonaliseeritav maatriks normaalne.
Maatriksi normaalsusega samaväärsetest tingimustest saab koostada üsna pika nimekirja. Olgu A n×n maatriks. Järgmised väited on samaväärsed:
- A on normaalne.
- A on diagonaliseeritav unitaarse maatriksi abil.
- Iga vektor n-mõõtmelises vektorruumis (üle kompleksarvude) on esitatav maatriksi A ortogonaalsete omavektorite lineaarkombinatsioonina.
- iga vektori x korral.
- (See tähendab, et maatriksi A Frobeniuse norm on arvutatav A omaväärtuste abil.)
- Maatriksi A Hermiitiline osa ja antihermiitiline osa kommuteeruvad.
- on esitatav n-1 järku polünoomina maatriksist .[1]
- , kus U on unitaarne maatriks.[2]
- U ja P kommuteeruvad, kus A = UP on maatriksi A polaarne dekompositsioon (U on unitaarne ja P mittenegatiivne maatriks).
- A kommuteerub mõne normaalse maatriksiga N, millel pole korduvaid omaväärtuseid.
Erijuhud
[muuda | muuda lähteteksti]Järgnevad kompleksarvulisete elementidega maatriksid on normaalsete maatriksite erijuhud: hermiitlised maatriksid, antihermiitilised maatriksid jaunitaarsed maatriksid.
Järgnevad reaalarvuliste elementidega maatriksid on normaalsete maatriksite erijuhud: sümmeetrilised maatriksid, kaldsümmeetrilised maatriksid ja ortogonaalsed maatriksid
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tõestus: Kui A on normaalne, siis kasuta Lagrange'i interpoleerimisvalemit et konstrueerida polünoom P nii, et , kus on A omaväärtused.
- ↑ Horn, Roger A.; Johnson, Charles R. (1985), Matrix Analysis, Cambridge University Press