Noorkuu (Meyer)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
"Noorkuu"
Originaal­pealkiri "New Moon"
Autor Stephenie Meyer
Tõlge Marge Paal
Kaane kujundaja Gail Doobinin (disain)
John Grant (foto)
Päritolumaa Ameerika Ühendriigid
Keel inglise keel
Sari "Videvik"
Teema vampiirid
Žanr fantaasia
Kirjastaja Little, Brown and Company (originaal)
Pegasus (eesti keeles)
Ilmumisaeg 2006 (originaal)
2008 (eesti keeles)
ISBN ISBN 9789949442690
Eelnev raamat "Videvik"
Järgnev raamat "Päikesevarjutus"

"Noorkuu" (inglise keeles "New Moon") on Stephenie Meyeri 2006. aastal ilmunud noorteromaan.

Raamatu läbiv teema on armastuse kaotamine. See on Meyeri teine raamat "Videviku" ("Twilight") saagast. Sarjas eelneb sellele "Videvik" ning järgnevad "Päikesevarjutus" ja "Koidukuma".

Eesti keeles ilmus "Noorkuu" 2008. aastal (tõlkija Marge Paal).

Raamatu kokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]

"Pagan," pomisesin ma, kui paber mulle sõrme lõikas, tõmbasin sõrme välja, et seda lähemalt uurida. Tillukesest haavast immitses välja pisike verepiisk. Seejärel juhtus kõik väga kiiresti. "Ei!" möirgas Edward. Ta viskus minu poole ja paiskas mu üle laua. Laud kukkus ümber, nagu ka mina, ja koogid, kingitused, lilled, ja taldrikud lendasid läbisegi põrandale. Ma maandusin keset kristallikilde. Jasper prantsatas vastu Edwardit ja mul oli tunne, nagu oleks kaks varisevat kivirahnu teineteisega kokku raksatanud. Jahmunult ja segaduses tõstsin ma pilgu oma käest purskavalt erepunaselt verelt ja vaatasin kuue verejanulise vampiiri palavikulistesse silmadesse.

Isabella "Bella" Swanile korraldavad 18-aastaseks saamise sünnipäevapeo Edward Cullen, vampiir keda Bella armastab, ja Edwardi pere. Cullenite perekonnast on Edwardi vend Jasper olnud inimese vere vabal dieedil kõige lühemat aega ja kui Bella endale paberiga sõrme lõikab, tunneb Jasper Bella vere lõhna ning üritab Bellat rünnata. Edward üritab Bellat vampiiride käest päästa ja ütleb talle, et ei armasta teda enam ning lahkub Forksist. Bella langeb sügavasse masendusse ja otsib tuge Jacob Blackilt. Jacob ja Bella hakkavad koos palju aega veetma, ning Bella saab aru, et adrenaliin toob esile hallutsinatsioone Edwardi häälega. Peagi saab Jacob teada, et ta on libahunt ja räägib seda hiljem ka Bellale. Bella hüppab kaljult vette eesmärgiga kuulda Edwardi häält ning oleks peaaegu uppunud, kui Jacob ei oleks teda päästnud.

Samal ajal on Alice Cullenil (Edwardi vampiirist õel) nägemus, et Bella hüppab kaljult alla. Alice sõidab Forksi, et veenduda, kas Bellaga on kõik korras. Samal ajal helistab Edward Bella koju. Jacob võtab telefoni vastu ja ütleb Edwardile, et Charlie, Bella isa, on matustel, millest Edward järeldab, et need on Bella matused. Jacob aga arvab, et helistaja oli Carlisle (Edwardi kasuisa). Meeleheitel, eeldades, et Bella on surnud, põgeneb Edward Itaaliasse. Rahuhoidvad vampiirid Volturid, kellel oleks võimalus Edward tappa, võimaldavad maailmast lahkuda ilma Bellata. Kuid Volturid otsustasid, et Edwardi anne mõtteid lugeda võib neile kasulikuks osutuda. Bella ja Alice kiirustavad Itaaliasse, et peatada Edward enne kui on liiga hilja. Alice lubab Arole, ühele Volturide perekonna kolmest vennast, et nad muudavad Bella vampiiriks. Alice teeb seda selleks, et Bellat ja Culleneid ära ei tapetaks. Alice selgitab Bellale, et inimene, kes teab vampiiride kohta, tuleb kas tappa või muuta vampiiriks. Enne, kui nad tagasi Forksi pöörduvad, selgitab Edward Bellale, et ta jättis ta maha ainult selleks, et teda kaitsta, ja Bella andestab talle. Raamat lõppeb sellega, et Cullenid hääletavad selle poolt, et Bella tuleks muuta vampiiriks, lootuses, et Edward seda teeb. Kuna Edward Bellaga nõus ei ole loodab Bella algul Alice peale. Ka Alice tunnistab, et kuigi ta on selle poolt pole ta valmis Bellat hammustama, sest ta pole kindel, kas ta suudab peatuda. Carlisle ütleb Bellale, et kui Edward seda ei tee, teeb ta seda ise, pärast seda, kui Bella selle kooliaasta lõpetab. Lõpuks on ka Edward ise nõus seda tegema, kuid ainult pärast kooliaasta lõppu.

Bella aga peab nõustuma sellega, et kuna libahundid ja vampiirid on vaenlased, ei saa ta Edwardiga olles Jacobiga kohtuda. Cullenite ja libahuntide vahel on juba sadu aastaid olnud kokkulepe, et Cullenid peavad jahti ainult oma maal ja libahundid püsivad oma maadel. Kokkulepe ei kehti enam vaid siis, kui Cullenid mõnda inimest hammustavad.

Libahundid ja vampiirid on vaenlased sellepärast, et libahuntide ülesanne on alati olnud hävitada halbu vampiire.