Ninasi postijaam

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ninasi postijaamahoone 1930. aastatel
Ninasi hobupostijaam 1930–1940
Ninasi postijaam (Eesti)
Ninasi postijaam
Asendikaart

Ninasi postijaam (saksa keeles Poststation Nennal; vene keeles Нинасиская (конно-)почтовая станция) oli aastail 17721877 Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaanteel tegutsenud postijaam Torma kihelkonnas Tartumaal), tänapäevase haldusjaotuse järgi Ninasi külas Mustvee vallas Ida-Viru maakonnas. Kuna Ninasi kohta on varem kasutatud ka nime Nina[1], siis on postijaama nimetatud ka Nina postijaamaks.

Postijaamas peatumist on oma reisimärkmetes maininud prantsuse kirjanik Honoré de Balzac (1843).[2] On mainitud veel ka Katariina II (1764), Robert Schumanni, Elias Lönnroti, Ferenc Liszti jt peatumist selles postijaamas.

Postijaam on seotud dekabristide tegevusega 1825. aastal. Vürst Mihhaili ülesanne oli Ninasil kinni pidada kogu Peterburist tulev kirjavahetus, kuni Varssavis paikneva Liivimaa valitseja suurvürst Konstantin võimust loobumise manifesti saabumiseni.[3][4]

1881. aasta märtsis sai tulevane Venemaa keiser Aleksander III Ninasil teate oma isale, keiser Aleksander II korraldatud atentaadist.[5]

Postijaama peahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Ninasi postijaama kivist peahoone ehitati 1824. aastal.[6]

Leprosoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1892–1916 tegutses postijaama hoonetes leeprahaigete ravimiseks kohandatud Ninasi leprosoorium.

Kool[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1919 avati peahoones Kalmaküla algkool, mis tegutses 1966. aastani.[6] Peahoonel asuval tahvlil on kirjas, et algkool tegutses siin aastail 1913–1966.

Piirivalve kordon[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1992–2007 asus samas hoones Eesti Piirivalve Ninasi kordoni peahoone.

Hilisem käekäik[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2011. aastast tegutseb Ninasi postijaama peahoones MTÜ Virumaa Koolituskeskus. Juhatuse esimehe Ivo Okase sõnul planeeritakse hoone välisilme taastada kujul, nagu see nägi 1834. aastal välja – kavatsetakse taastada ka majaesised kaaristud.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]