Niina Murrik-Polonsky

Niina Murrik-Polonsky (sünninimi Linda Irene Murrik, ka Niina Kukk ja aastast 1939 Niina Soonpää; 28. aprill 1897 Valga – 27. september 1947 Tallinn) oli eesti pianist ja muusikapedagoog.

Ta alustas klaveriõpinguid Valgas. Elas aastast 1914 Helsingis õe Hella Murrik-Wuolijoki juures ja võttis klaveritunde eraõpetajatelt; lühikest aega õppis ta ka Peterburis I. Borovka eramuusikakoolis. Ta astus aastal 1919 Tallinna Konservatooriumi, algul Sigrid Hörschelmanni klaveriklassi, ent lõpetas aastal 1929 Theodor Lemba õpilasena.

Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas ta Tallinnas vene ja saksa seltside muusikajuhina. Aastatel 1933–1938 juhatas ta Tallinnas oma klaveristuudiot (õpilasi: Harri Otsa), kus teooriaõpetajate-assistentidena tegutsesid aeg-ajalt ka Eduard Visnapuu, Adolf Vedro, Hilja Reimann, Sylvia Laur ja teised. Ta oli tegev Aino Tamme, Aleksander Arderi, Karl Otsa, Herbert Laane, Rudolf Milli ja Rudolf Palmi klaverisaatjana. Ta on avaldanud ka kontserdiarvustusi.

Isiklikku

Tema vanem õde oli Eesti päritolu Soome kirjanik Hella Wuolijoki. Tema õde Salme Murrik-Dutt oli Eestis sündinud Briti kommunistlik poliitik, õde Erna-Amalie Murrik-Mitt oli saksa keele õpetaja. Oli abielus kunstiajaloolase Leo Soonpääga.