Nicolas Appert

Allikas: Vikipeedia
Nicolas Appert

Nicolas Appert (17. november 1749 Châlons-en-Champagne1. juuni 1841 Massy) oli prantsuse leiutaja, konserveerimise pioneer.

Appert töötas 17841795 Pariisis kondiitri ja kokana. 1795 hakkas ta katsetama, et leida moodust säilitada toiduaineid: suppe, juurvilju, mahlu, piimatooteid, tarretisi, moose ja siirupeid. Ta asetas toidu klaasist purki, pitseeris selle korgi ja pitseerimisvahaga ning asetas selle keevasse vette.

Pärast umbes 15 aastat kestnud katsetusi avalikustas Appert oma leiutise ja sai 1810. aasta jaanuaris auhinnaks 12 000 Prantsuse franki. Samal aastal avaldas ta raamatu "L'Art de conserver les substances animales et végétales" ("Loomsete ja taimsete ainete säilitamise kunst"). See oli esimene raamat, mis käsitles tänapäevast toidu säilitamise meetodit.

Appert asutas Pariisi lähedal Massys konservitehase, mille nimi oli La Maison Appert (Apperti maja). See oli enam kui pool sajandit enne seda, kui Louis Pasteur tõestas, et kuumus tapab bakterid. Appert patenteeris oma meetodi ja hakkas oma tehases tootma konserve mitmesuguste toiduainetega. Ta kasutas selleks pakse suure suuga klaasist pudeleid, ühesuguseid kõigi toodete jaoks: nii loomaliha, linnuliha, munade kui piima jaoks.

Oma meetodi reklaamimiseks konserveeris Appert ükskord terve lamba korraga. Selleks oli vaja vastava suurusega pudelit, kuhu lammas sisse mahuks. Ta jättis pudeli ülaossa õhuruumi ning korkis ja pitseeris pudeli kindlalt kruustangide abil kinni. Seejärel mähkis ta pudeli lõuendisse, et seda kaitsta, sukeldas keevasse vette ja keetis senikaua, kuni uskus, et pudeli sisu on korralikult läbi keenud.

Apperti meetod oli nii lihtne ja töökindel, et see levis kiiresti laialdaselt. Juba samal 1810. aastal patenteeris inglise kaupmees Peter Durand oma meetodi, mis erines Apperti omast selle poolest, et toitu ei pandud klaaspudelisse, vaid plekktoosidesse. 1812 ostsid inglased Bryan Donkin ja John Hall patendi ja hakkasid konserve tootma. Kümmekond aastat hiljem jõudis meetod Ameerikasse.

Plekktooside masstootmine ei levinud maailmas laialdaselt enne 20. sajandit, sest konserviavajat polnud veel olemas. Konserve tuli avada haamri ja meisliga. Purgiavaja leiutas alles 1855 Robert Yeates ja pöörleva konserviavaja leiutas 1870 William Lyman.

Apperti auks nimetavad prantslased konserveerimist vahel apertiseerimiseks. Seda tuleb eristada pastöriseerimisest, sest Appert kasutas keevat vett, aga Pasteur kuumutas üksnes temperatuurini 70 °C. Üleliigne kuumutamine võib hävitada toidu maitseomadusi.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]