Netisläng

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Netisläng (ka netikeel; inglise Internet slang, netspeak) on keelevariantide perekond (language variety), mida kasutatakse internetisuhtluses ja mis varieerub vastavalt kasutajatele ja suhtlusolukordadele.

Netislängi alla paigutatakse osalt vahendid ja võtted, mis on otseselt seotud arvuti omadustega ja võetud kasutusele just netisuhtluses (nt klaviatuuriga tehtud emotikonid). Teiselt kuuluvad siia tavasuhtluse vahendid ja võtted, mida netisuhtlus on muutnud populaarseks ja mis leiavad seal eriti laia kasutust (nt akronüümid ja muud lühendused nagu LOL "laugh out loud"). Lisaks on osa netislängi jooni suulise keele ja suulise dialoogi jooned, mis on üle kantud kirjalikku suhtlusesse.[1][2]

Netisläng sündis Interneti algusaegadel ja osalt väljapool netti.[3] Nt Usenet’ i kasutajate keel[4] ja leetspeak teatetahvlisüsteemis (BBS). Tegu on pidevalt ja kiiresti muutuva keelevariandiga, mis omandatakse üldjuhul tegeliku keelekasutuse käigus, kuigi on kirjutatud ka netislängi stiilijuhiseid (Wired Style).[5]

Slängi termini kasutamine selle nähtuse kohta on tinglik. Släng (slang) viitab üldjuhul kindla sotsiaalse või erialase inimrühma erisõnavarale või kinnisfraasidele. Netislängi puhul on tegu ka grammatiliste erijoontega (eesti netisüntaksi erijoon on öeldise (eriti olema) sage puudumine: Sul auto load muidu olemas? Ta jube tore inimene.).[6] Lisaks on suur osa kindlates rühmades kujunenud keelenditest ja suhtlusvõtetest läinud rühmaülesesse kasutusse.

Keskne motiiv netikeelendite kasutamiseks on olnud tekstitootmise lihtsustamine ja kiirendamine, osalt ka vajadus mahutada võimalikult palju infot sisaldav tekst ettenähtud väiksesse ruumi (Twitter jm). Oluline mõju netislängile on arvuti tarkvaral ja riistvaral (klaviatuuril olevad märgid, ekraani suurus, sõnumi tähemärkide maksimaalne hulk, jms).

Netislängi leidub kõige enam ja kõige järjekindlamalt argises spontaanses online netidialoogis (kiirsuhtlus), Facebookis, jututubades, netimängudes, blogides jms.

Netislängi jooni kasutatakse ka suhtluses väljaspool internetti ja tavasuhtlust, nt telefonisõnumites ja ilukirjanduses.[1][7][8]

Netislängi mõju keelekasutusele on nähtud erinevana. Osa autoreid (eriti keelekorraldajad) on näinud selles ohtu kirjakeelele ja selle reeglite valdamisele. Osa autoreid näeb netislängis (sh selle keelevigades) keele rikastamise ja uuendamise abinõu.[9]

Olulised netislängi jooned[muuda | muuda lähteteksti]

Allikad:[6][10][11][12][13][14][15][16][17][18]

Nähtused Kirjeldused ja näited
Akronüümid, tähthomofoonid ja muud lühendid Netikeel kasutab palju lühendusi, mis on enamasti seotud vajadusega vähendada kirjutamiseks kuluvat aega, eriti reaalaajas suhtlemisel (IM, mängud).

Akronüümid on fraaside või lausete sõnade esitähtedest koostatud lühendid või sõnad (mõnikord suurtähtedega, mõnikord mitte, tihti laenud inglise keelest): lol (laughing out loud), btw (by the way), asap (as soon as possible), idk (I don’t know), irl (in real life), omg (oh my god). Akronüümid olid varem laialt kasutusel nimedes (USA) või terminites (GMO), palju harvem fraasides (jne ’ja nii edasi’). Netis on nende kasutus laienenud paljudele suhtluses sageli korduvatele fraasidele. Nt online-mängus, kus kirjutaja isikuomadused ja asukoht pole teada, on tavaline küsimus "ASL?" või "A/S/L?" ehk "age, sex, location?", "vanus, sugu, asukoht?".

Mõnikord kasutatakse tähekombinatsioone, mis häälduvad nagu vastavad sõnad; nt "CU" ja "CYA" häälduvad "See you (See ya)". Kahte viisi võib ka ühendada, luues üksusi nagu "CUL8R" ehk "see you later" või "GZ"/"Grats" ehk "Congratulations".

Netikeele sõnalühendusi iseloomustab täishäälikute maksimaalne ärajätmine kuni nende täieliku puudumiseni, nt eesti keeles: vbnds ‘vabandust’, tglt ‘tegelikult’, vb ’võib-olla’, njh ’nojah’, nkn ’nagunii’, nv ’nädalavahetus’, prst ’pärast’.

Ortograafia Netikeelt iseloomustab ortograafia lihtsustamine.

Nimede kirjutamisel jäetakse ära suurtähed, jutumärgid jm (Tallinn > tallinn). Lausetest jäetakse ära suurtähted ja kirjavahemärgid. Lausepiiri märgib reavahetus või saadetise (post, transmissioon unit) lõpp.

Kasutatakse hübriidortograafiat, milles osa tähti asendatakse numbritega. Eesti keeles asendatakse mõnikord täpitähed (nt 6=õ, 2=ä s6brap2ev) või jäetakse täpid tähtede pealt ära (sobrapaev). Teine asenduse variant on selline, mille esmaseks eesmärgiks on ajaline ja/või mahuline võit: 2day, 4ever, be4.

Sõnaortograafia järgib tihti suulise keele hääldust (piab, öheksa, aaptekk, iir, piindlik, pääv, sis). Suulises keeles tüüpiliselt kokku hääldatud sõnad kirjutatakse kokku (nomis, missa, kesse, niiet, muarust, maitea). Samuti kirjutatakse tihti kokku kaassõnad peal ja taga (maapeal, teepeal, uksetaga), omadussõna ja nimisõna (vabaaeg, headaega, eestikeel) jm. Ka inglise laenud on tihti häälduspäraselt kirjutatud (kopi, tsättima, pleiss, khuul, dziizas).

Kasutusel on keelemängud ortograafia abil (missa, mizza, azza, laavi, loow, luvvu).

Onomatopoeetiline kirjutus Laialt on levinud nn onomatopoeetiline kirjutusviis, nt naer: hahaha, hehee, irw, icc, icciccc; aevastus: uähyou; oksendus: väkk. See on suuresti keelespetsiifiline. Nt eesti ja inglise naer kõlab "hahaha", samas hispaania keeles on see "jajaja" (j hääldatakse nagu h).
Emotikonid ja muud klaviatuuri abil tehtavad üksused Enim tuntud netislängi joon on emotikonide kasutus. Nende tegemiseks kasutatakse enamasti arvutiklaviatuuril olevaid märke, mis jäävad tähestikust väljapoole.

Emotikonide (emotion + icon) algseks rolliks oli väljendada emotsioone. Kõige enam väljendatakse rõõmu, mille väljendajaks on naerunägu smaili (smiley) või erinevate klaviatuurimärkidega tehtud naeru väljendavad emotikonid: :-), -).
Naerunägu ei tähenda alati naeratust/rõõmu. Tal on suhtluses erinevaid funktsioone nagu ka naerul ja naeratusel silmast silma suhtluses (nt partnerile ebameeldiva sõnumi pehmendamine, kogu tekstile emotsionaalse värvingu andmine).

Kasutusele on tulnud ka muid sümboleid peale näoilmemärkide, nt südant märkiv <3.

Emotikonid on osalt kultuurisidusad ja eri maades on kasutusel osalt erinevad emotikonid. Nt kui lääne emotikonid keskenduvad suule ja on üldiselt „pikali“, siis jaapani emotikonid (kaomoji), keskenduvad silmadele ja on „püsti“ (vrd :=) ja kaomoji ^_^).

Omaette märgirühma moodustavad sümbolid, mis märgivad netisuhtluses esinevaid spetsiifilisi nähtusi (nt meiliaadressi @ ja hashtag’i trellid #)

Emotsioonide väljendamine Kirjavahemärgid on muutumas emotsioonide või suhtluse tooni väljendajaks, kusjuures kasutatakse tihti pikki kirjavahemärgiridasid.

Punkt = ma pole rahul, ma lõpetan sellega (vrd tavasuhtluse fraase: Kõik. Aitab. Punkt.).
Ainult punktidest saadetis = vaikus, paus, mittenõustumine, mitteoodatud reaktsioon, segadus, hukkamõist jms ……………..
Küsimärgid ja hüüumärgid vaheldumisi "?!?!?!?!" = vihane küsimus.

Tavaline on tähtede kordamine ja suurtähed emotsioonide väljendamiseks.
Rõõm: yehuu, ajjjjje, yebadii jeee
Imestus, üllatus: iiiisssand, niiiilus, woooow, awwts
Viha, pahameel: eeeeiii, l6petaa juba äraa see, mind LIHTSALT häirib
Karjumine, pahameel läbiva suurtähega: AALRRIIGGHHTT!!!

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Crystal, David (2001). Language and the Internet. Cambridge University Press. ISBN 0-521-80212-1. (teine trükk 2006).
  2. Herring, Susan C, Stein, Dieter, Virtanen, Tuija (toim) 2013. Pragmatics of Computer-mediated Communication. Berlin & Boston: de Gruyter Mouton.
  3. David Daw: "Web Jargon Origins Revealed" Pcworld.com, 21. jaanuar 2012
  4. Trolling For Slang: The Origins of Internet Werdz theunderenlightened.com, 2. oktoober 2012
  5. Hale, C. and Scanlon, J (1999). Wired Style: Principles of English Usage in the Digital Age. New York: Broadway Books.
  6. 6,0 6,1 Tiit Hennoste: "kuule ma eemale nüüd" Sirp, 5. detsember 2013
  7. Heli Allik: "Ideoot ehk Kui ortograafia kipub tegutsema tõlkija eest, saab abi internetist" Sirp, 26. september 2014
  8. Helli Allik, Kivi, paber, käärid. Kolmas vorm. Vikerkaar 2016, nr 7–8.
  9. "Internet’s Effect on Language Debated" Newjerseynewsroom.com, 20. jaanuar 2010
  10. Baron, Naomi 2008. Always On: Language in an Online and Mobile World. New York: Oxford UP.
  11. Herring, Susan C, Stein, Dieter, Virtanen, Tuija (toim) 2013. Pragmatics of Computer-mediated Communication. Berlin & Boston: de Gruyter Mouton.
  12. Baron, Naomi S, Rich Ling 2011. Necessary smileys ja useless periods: redefining punctuation in electronically-mediated communication. – Visible Language 45 1/2, 45–67; [1]
  13. Max Brawer: "The generation gap in online punctuation: an open letter (and revised style guide) to digital English" Forbes, 8, mai 2013
  14. Ben Crair: "The period is pissed" newrepublic.com, 25. november 2013
  15. Gunraj, Danielle N., April M. Drumm-Hewitt, Erica M. Dashow, Sri Siddhi N. Upadhyay, Celia M. Klin 2015. Texting insincerely: the role of the period in text messaging. – Computers in Human Behavior 55, 1067–1075 [2]
  16. Hennoste, Tiit, Pajusalu, Karl 2013. Eesti keele allkeeled. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  17. Anni Oja: "Delfi kommentaaride keelest" Sirp, 11. detsember 2009
  18. Oja, Anni 2006. Eesti keel internetis. – Keel ja arvuti. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 6. Toim. Mare Koit, Renate Pajusalu ja Haldur Õim. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 259–267

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Soodla, Karin 2010. Morfoloogilisi, morfosüntaktilisi ja sõnamoodustuslikke nähtusi eesti internetikeeles. Magistritöö. Tartu ülikool. [3]