Nasovičy

Nasovičy
valgevene Насовічы * / Nasovičy *transkriptsioon: Nassovitšõ vene Носовичи (Nossovitši)
Elanikke	1553 (2010)
Koordinaadid	52° 17′ N, 31° 16′ E

Nasovičy (transkribeerituna Nassovitšõ) on agrolinnake (endine küla ja alev) Valgevenes Homieli oblasti Dobruši rajoonis, Nasovičy külanõukogu halduskeskus. Asula asub Vući jõe kaldal, oblasti keskusest Homielist 35 ja rajooni keskusest Dobrušist 26 kilomeetri kaugusel.

Asulas on Nosavičy raudteepeatus. Seal asuvad keskkool, kultuurimaja, apteek, postkontor ja raamatukogu.

1921. aastal sündis külas Nõukogude sõjaväelane Vassili Kolennikov.

Elanikkond

1658 (1860) 1378 (1886) 2855 (1897) 3368 (1909) 1345 (1959)

1701 (1999) 1584 (2004) 1553 (2010)

Ajalugu

Asula lähistel asub nooremal rauaajal kasutusel olnud asulakoht.

Nasovičy kohta on esimesi teateid aastast 1560. Toona oli tegemist huutoriga. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas asula kuuluma Minski vojevoodkonda ja selle Rečyca maakonda.

Seoses Poola jagamisega läks Nasovičy aastal 1772 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mogiljovi kubermangu ja Belitsa maakonda. Aastaks 1784 oli asula alevi staatuses. Aastal 1841 püstitati sinna õigeusu kirik. Aastal 1854 oli seal kaks tuulikut, kolm kõrtsi, kaks viinakööki ja üks pruulikoda. Aastaks 1860 oli alevis neli veskit. Aastal 1874 avati asulas kool. Aastast 1880 sai asulast samanimelise valla keskus. Seal asus ka haigla. 1886. aastal jäi Nasovičy alevi staatusest ilma.

Aastal 1892 avati külas veinivabrik. Aastal 1897 asusid seal magasiait ja kakskümmend neli poodi. Aastal 1905 leidis külas aset juudivastane pogromm. Aastal 1911 avati külas tarbijate ühistu, seal asus sidejaoskond; kooli juures tegutses ka raamatukogu. Aastal 1918 vallutasid küla Saksa väed.

Nasovičy hakkas 25. märtsil 1918 kuuluma Valgevene Rahvavabariiki. 1. jaanuaril 1919 võttis Valgevene NSV juhtkond vastu otsuse, et asula kuulub Valgevene koosseisu. Reaalselt läks alev Valgevene NSV koosseisu aastal 1926, kus sellest sai külanõukogu keskus.

Aastal 1929 moodustati külas kolhoos ja sovhoos. Toona olid külas tuulik ja traktori jõul töötav veski, viinavabrik, sepikoda, rätsepaartellid, lukksepa- ja puusepatöökojad.

Septembris 1943 lasid karistussalklased maha 52 külaelanikku ja põletasid maha 355 maja, 155 elanikku küüditati Saksamaale. Nõukogude väed vabastasid küla 26. septembril 1943. Lahingutes küla pärast hukkus 24 Nõukogude sõdurit. Sõjas hukkus 378 küla elanikku.

1964. aastal valmis praegune kirik. Aastail 1987–1992 rajati külla elamud, kus hakkas elama 137 Tšornobõli katastroofis saastunud tsoonist ümber asustatud peret. 23. veebruaril 2010 sai Nasovičy agrolinnakese staatuse.