Nagļi vald
| Nagļi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Nagļu pagasts | |
|
| |
| Pindala: 138,7 km² | |
Elanikke: 376 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 2,7 in/km² | |
| Keskus: Nagļi | |
 |
Nagļi vald (läti keeles Nagļu pagasts) on vald Lätis Rēzekne piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Gaigalava, Rikava ja Dekšārese vallaga ning Madona piirkonna Barkava ja Ošupe vallaga.
Valla pindala on 138,7 km²; sellest 60,6 km² on veekogude all. 2011. aastal oli seal 506 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 406. inimest. Valla halduskeskus on Nagļi küla. Vallavanem on Valentīna Puste.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1945 moodustati Gaigalava vallas Nagļi ja Garanči külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Garanči külanõukoguga likvideeritav Nagļi külanõukogu. Aastal 1962 liideti selle Gaigalava kolhoosi alad Gaigalava külanõukoguga. Aastal 1971 nimetati Garanči külanõukogu ümber Nagļi külanõukoguks. Aastal 1973 liideti külanõukoguga osa Rikava ja Gaigalava külanõukogu maadest, aastal 1981 aga osa Dekšārese ja Rikava külanõukogu aladest. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[3] Aastatel 2009 liideti vald Rēzekne piirkonnaga. Aastast 2021 kuulub vald selle Dricāni allüksusse.[4]
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Sūļagala ja Zvejsala asulakohad, Lazdavnieki muinaskalmed ehk Kundziņkalns ja Ideņa linnamägi ning muinaskalmed ehk Sõjahauad.[5] Kohaliku kaitse all on Aši nõmme asulakoht, Nagļi katoliku kirik ja sealse kalmistu väravad.[6]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vald asub Ida-Läti madalikul. Suuremad jõed on Rēzekne jõgi, Malta jõgi ja Ideņa kanal. Valda jääb 42 km² Läti suurimast järvest Lubānsist, ka asub seal 9,9 hektari suurune Teirumnīki järv.
Looduskaitse all on Zvejsala mänd, Zvejsala tamm, Īdeņa mänd, Teirumnīki pärn, Orenīši tamm, Muiža tamm, Muiža hiidtamm, Muiža vaher, Muiža künnapuu ja Jaša pärn. Lisaks kasvab vallas kaks nimetut põlispuud. Enamik vallast jääb Lubānsi märgala kaitsealale.[7]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 486 lätlast, 17 venelast, 2 valgevenelast ja 1 leedulane.[8]
Valla keskus Nagļi on staatusega vidējciems ja aastal 2022 oli seal 284 elanikku. Ülejäänud külad on staatusega skrajciems: Bernāni 18 elanikuga aastal 2022, Gaigalavas muiža 4 elanikuga aastal 2022, Īdeņa 55 elanikuga aastal 2022, Ļodāni 31 elanikuga aastal 2022, Orenīši 2 elanikuga aastal 2022, Namežnīca 5 elanikuga aastal 2022, Teirumnīki 16 elanikuga aastal 2022 ja Zvejsola 1 elanikuga aastal 2022.
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Rēzeknes novads, vaadatud 30. 10 2022
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ «Pašvaldības apraksts un struktūra» Rēzeknes Novads
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 30.10 2022
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 27.05 2020
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 27.05 2020
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Nagļi vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis