Kursīši vald
| Kursīši vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Kursīšu pagasts | |
|
| |
| Pindala: 171,1 km² | |
Elanikke: 669 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 3,9 in/km² | |
| Keskus: Kursīši | |
 |
Kursīši vald (läti keeles Kursīšu pagasts) on vald Lätis Salduse piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Zaņa, Ezere, Zvārde, Novadnieki, Ruba ja Pampāļi vallaga.
Valla pindala on 171,1 km². 2011. aastal oli seal 861 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 697 inimest. Aastal 2011 elas vallas 735 lätlast, 20 venelast, 5 valgevenelast, 16 ukrainlast, 1 poolakas ja 81 leedulast.[2] Valla keskuseks on Kursīši küla. Vallamaja asub aadressil Kalna iela 2, vallavanem on Irēna Grauze.[3]
Valla aladel asusid varem Bruzilase (Gut Bresilgen) ja Kursīši (Gut Kursiten) mõis. Aastal 1935 oli Kuldīga kreisi kuuluva valla pindala 188 km² ja seal oli 2419 elanikku.[4]
Aastal 1945 moodustati Kursīši vallas Kursīši, Bāliņi ja Evarži külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Kursīši külanõukoguga Evarži külanõukogust Cīņa kolhoosi maad. Aastal 1954 liideti sellega likvideeritav Bāliņi külanõukogu, ent kolhoosi Ļeņina ceļš maad liideti Ezere külanõukoguga. Aastal 1977 liideti sellega osa Ezere ja Ruba külanõukogu maid.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastal 2009 arvati vald Salduse piirkonda.
Suuremad jõed on Ezere jõgi ja Zaņa jõgi.
Looduskaitse all on Stilmji kolmetüveline kastan, Rīteļi tamm, Bruzilase park, Zīlīši tamm, Rutki Jäme tamm, Rutki Väike tamm, Kursīši tamm, Saulese kalmistu tamm ja Ozoli tamm, lisaks veel kaks nimetut põlispuud. Valda jääb osa Sātiņi kalatiikide kaitsealast.[6]
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Zemīši muinaskalmed, Meždāmnieki muinaskalmed ja Bāliņi muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on Bruzilase keskaegne kalmistu.[8]
Vallas on üheksa küla. Valla keskuses Kursīšis (vidējciems) oli 2022. aastal 369 elanikku. Teine sama staatusega küla on Bruzilas 51 elanikuga aastal 2005. Kolm küla on staatusega skrajciems: Bāliņi 16 elanikuga aastal 2005, Grietēni 28 elanikuga aastal 2005 ja Pļuras 10 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud külad on staatusega mazciems: Brūzilas 20 elanikuga aastal 2005, Kūdras 35 elanikuga aastal 2005, Pekšņas 22 elanikuga aastal 2005 ja Rīteļi 10 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Saldus novads, vaadatud 14.09 2022
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Kursīši vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis