Zirņi vald
| Zirņi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Zirņu pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 205,4 km² | |
Elanikke: 1328 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 6,5 in/km² | |
| Keskus: Zirņi | |
 |
.jpg)
Zirņi vald (läti keeles Zirņu pagasts) on vald Lätis Salduse piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Salduse linnaga, Jaunlutriņi, Lutriņi, Pampāļi, Novadnieki ja Salduse vallaga ning Kuldīga piirkonna Vārme ja Skrunda vallaga.
Valla pindala on 205,4 km². Aastal 2011 oli elanikke 1556, aga 2021. aasta seisuga elas seal 1372 inimest. Aastal 2011 elas vallas 1428 lätlast, 28 venelast, 4 valgevenelast, 20 ukrainlast, 10 poolakat ja 57 leedulast.[2] Valla keskuseks on Zirņi küla.[3]
Aastal 1945 moodustati Skrunda vallas Zirņi külanõukogu, aga aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1977 liideti külanõukoguga likvideeritav Airītese külanõukogu, aastal 1966 osa Sātiņi külanõukogust. Aastal 1977 liideti sellega veel osa Salduse ja Lutriņi külanõukogu territooriumist.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastal 2009 arvati vald Salduse piirkonda.
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Airītese linnamägi ja Oskars Kalpaksi Airītese memoriaalkompleks.[5] Kohaliku kaitse all on Airītese raudteejaam, Zviedriņi muinaskalmed ehk Rootsi hauad, Kapukalni muinaskalmed ehk Rootsi mägi ja Bendeļi linnamägi ehk Vana mägi.[6]
Valla suuremad jõed on Ciecere jõgi, Ponakste, Krimelde jõgi ja selle lisajõgi Naša.
Looduskaitse all on Lempji pärn, Pavāri pärn, Pavāri paljand (osaliselt) ja Ķīvuļi tamm, lisaks veel kakskümmend kaks nimetut põlispuud. Valda jääb osaliselt Sātiņi kalatiikide kaitseala.[7]
Vallas on kümme küla. Valla keskuses Zirņis (vidējciems) oli 2022. aastal 211 elanikku. Sama staatusega on veel Būtnāri 255 elanikuga aastal 2022. Kaks küla on staatusega skrajciems: Ķivīļi ja Višķernieki 39 elanikuga aastal 2005. Ziedonis on staatusega vasarnīcu ciems. Ülejäänud külad on staatusega mazciems: Cāļlauks 31 elanikuga aastal 2005, Stālmaņi 87 elanikuga aastal 2005, Ābari 11 elanikuga aastal 2005, Bukupe 43 elanikuga aastal 2015 ja Viduskrogs 5 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Saldus novads, vaadatud 9.09 2022
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Zirņi vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis