Mine sisu juurde

Nõo Püha Kolmainu kirik

Allikas: Vikipeedia
Nõo kiriku maakivist ja tellistest hoone
Nõo Kolmainu kiriku ikonostaasi kuninglikud uksed
Maarja rõõmukuulutamise stseen kuninglikel ustel

Nõo Püha Kolmainu kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Nõo vallas Nõo alevikus.

Koguduse ajaloost

[muuda | muuda lähteteksti]

Nõo kogudus asutati 1852. aastal eestlastest õigeusklikele, kes enne kuulusid Tartu Püha Georgi (Jüri) kogudusse. Teenistuseks kasutati üüriruume. 1890. aastal oli koguduses 525 ja 1938. aastal 160 liiget. 1962. aastal liitusid kogudusega äsja suletud Elva koguduse peamiselt venelastest liikmed. Tänapäeval kuulub kogudusse 40–60 liiget.

Arhitektuuriliselt tähelepanuväärne, lääne pool kellatorniga, lubjatud maakividest ja punastest tellistest historitsistlik kirik valmis 1873. aastal. Nelitise kõrval on ristküliku kujuline apsiid ja nelitise kohal on kaheksatahuline paarisakendega tambuur suure sibulkupli ja nelja sibulpeadega nurgatorniga. Nõo kiriku sisearhitektuur on lihtne, historitsistlik kujusein-ikonostaas pärineb 19. sajandi lõpust.

Nõo Püha Kolmainu Kiriku juures tegutseb Nõo Püha Kolmainu kogudus.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]