Muusikaelu

Muusikaelu on muusikaga seotud kultuuri osa. Paljudel muusikaelu osadel on loomemajanduslik väärtus.

Muusikaelu koosneb tegevusaladest, millega on seotud üksikisikud, kollektiivid ja organisatsioonid:

muusikaelu organiseerimine: muusikaelu organisaatorid, muusikamänedžerid, produtsendid
muusikaõpetus: muusikaõppeasutused, milles tegutsevad muusikapedagoogid ja muusikaõppurid
muusika-alase informatsiooni kogumine, süstematiseerimine ja kättesaadavaks tegemine: muusikaraamatukogud, muusika infokeskused, milles tegutsevad muusikateadlased, bibliograafid, informaatikud
muusikauurimine: muusika uurimise asutused, milles tegutsevad muusikateadlased
muusikakirjastamine: muusikakirjastused, milles tegutsevad muusikateadlased, noodigraafikud
helilooming: heliloojad ja arranžeerijad
muusika interpretatsioon: muusikateatrid, orkestrid, koorid, ansamblid, milles tegutsevad muusika interpreedid
muusikakriitika: muusikakriitikud
muusikainstrumentide valmistamine ja korrashoid: pillimeistrid, pillide parandajad ja häälestajad
helisalvestus: helirežissöörid
muusikatarvete (noodid, helikandjad, pillid jne) kaubandus: müüjad, turueksperdid

Muusikaelu Eesti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigis koordineerivad muusikaelu:

Eesti Vabariigis korraldavad ja rahastavad muusikaelu:

Kultuuriministeerium ja teised riigieelarvelised asutused (näiteks Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, riiklikud muusikateatrid Rahvusooper Estonia ja RAT Vanemuine, riiklik kontserdiorganisatsioon RE Eesti Kontsert)
kohalikud omavalitsused
sihtasutused (näiteks Eesti Rahvuskultuuri Fond)
eraõiguslikud kontserdikorraldajad

Lõhmus, Marko 1990: "Regionaalne isemajandamine -- regionaalne muusikakultuur", Scripta Musicalia nr.2, 1990, 1-2