Soome romad
Soome romad ehk kale (roma keeles Kàlo; rootsi keeles Kalé; soome keeles Kaale) on romade alarühm, kes on Soomes elanud enam kui viissada aastat.[1] Hinnanguliselt elab Soomes ligikaudu 10 000–12 000 romat.[2] Lisaks elab Rootsis ligikaudu 3000 Soome romat.[3] Nende põhikeelteks on soome, rootsi ja soome roma keel. Kalo/Kale on Soomes romade koondnimi.[4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Algsed Soome kaled olid Norra ja Rootsi aladel rändlenud romad, kes tulid Soome läbi Rootsi pärast 17. sajandil Rootsist väljasaatmist. Soome, Rootsi ja Norra romade esivanemad olid inglise ja šoti romad, kes saadeti välja Šotimaa ja Inglismaa kuningriikidest.[5][6] 1637. aastal kuulutati Rootsis kõik roma grupid illegaalseteks, keda võis ilma kohtuprotsessita üles puua; see seadus lõpetati 1748. aastal.[7] Kui Soome 1917. aastal iseseisvuse välja kuulutas, said kõik kaled täieliku kodakondsuse ja õigused. Talvesõja ja Jätkusõja ajal teenis Soome sõjaväes umbes tuhat kalet . [8]
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Kaks roma kultuuri pärimust on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja: Soome romade laulutraditsioon[9] ja romade hobustega seotud oskused.[10]
Soome romad on vaatamata suhteliselt väikesele rahvaarvule oma kultuuri ja kombeid Soomes üsna hästi säilitanud. Reaktsioonina sajandeid kestnud survele väljastpoolt romade rühma on romad püüdnud kinni pidada oma pikaajalistest traditsioonidest. Tänu kultuuri säilimisele on romade rühmast saanud Soomes üsna kindel kogukond.[11]
Osa Soome roma traditsioonist põhineb roma rahva päritolumaa India kommetel. Aja jooksul on Soome romade kultuuri integreeritud ka Soome talupojakultuuri kombed. Vanad talupojaviisid on romade kultuuris säilinud just seetõttu, et see kultuur ei ole nii altis kiiretele ajamuutustele kui põhielanikkonna kultuur. Kuigi Soome romade kombed on üsna ühetaolised, esineb loomulikult väikesi piirkondlikke, klanni-, perekondlikke ja individuaalseid erinevusi.[11]
Soome põhirahvastiku kultuurist erineb roma kultuur kõige selgemalt oma keskse väärtusbaasi poolest. Roma kultuur on suures osas inimestevaheline kultuur, kus perekond ja sugulased mängivad keskset rolli. Põhirahvastikule omane võistlusmentaliteet, raha ja staatuse väärtustamine on romadele võõrad. Mustlaste seas põhineb inimese väärtus peamiselt hoopis sotsiaalsete oskuste valdamisel, kultuurile pühendumisel ning vanusel ja sool. Ka tunnete ja intuitsiooni väljendamine on romadele üldiselt olulisem kui teistele soomlastele. Romade sotsiaalse suhtluse põhiaspektid on viisakus, külalislahkus ja tõeline huvi teiste asjade vastu.[11]
Traditsiooniline romade elu Soomes ei ole kunagi hõlmanud suurt põlluharimise soovi ja maaomandit pole romade seas tavaliselt kõrgelt hinnatud. Teisest küljest on Soome romad läbi aegade väga väärtustanud kauplemist kui elatusallikat ja elustiili.[12]
Riietus
[muuda | muuda lähteteksti]Traditsiooniline Soome kale naise kleit pärineb traditsioonilisest riietusest, mida on kandnud etnilised soome naised. Kuni 20. sajandi vahetuseni riietusid kale ja soome naised sarnaselt pluusidesse ja pikkadesse vööpõllega seelikutesse.[13] Aja jooksul ja jõukuse kasvuga on kale naise kleit järjest rohkem kaunistatud. Kleidil on raske täispikk must sametseelik, mida kantakse suhteliselt kõrgel vöökohal ja mida toetab polster, ning puhvis, sageli silmatorkavate volangide ja pitsiga pluus, mis on valmistatud litrite või metallilise läikega dekoratiivkangast.[1]
Moodne kale naise seelik kaalub keskmiselt 7–10 kilo.[14] Kogu riietus võib kaaluda kuni kümme kilo.[15] Tänapäeval on rõivaste valmistamisel eesmärgiks valida kergemad ja õhemad materjalid. Vöökohal olev rõngas võtab seeliku raskuse puusadelt ära.[14]
16–20-aastaselt roma kostüümi kandmine tähendab tüdruku täisealiseks saamist ja kohustust käituda vastavalt roma naise traditsioonilistele viisidele. Kostüümi kandmist ei peeta kohustuslikuks, kuid kui oled seda kandma hakanud, ei peeta sellest loobumist romade kogukonnas sobivaks. Kui roma naine töötab erialal, kus ta endast vanemaid romasid ei kohta, võib ta traditsioonilise riietuse tööriietusega asendada.[16]
Soome roma naiste jaoks on oluline ehete kasutamine. Naiste rikkalikud kuldehted on traditsiooniliselt olnud vara, mida on lihtne reisil kaasas kanda ja vajadusel ka rahaks konverteerida.[16] Soomes on romadel kombeks kanda sõrmusekujulisi kuldkõrvarõngaid, mis on kaunistatud kivide ja graveeringutega.[14]
Muusika
[muuda | muuda lähteteksti]
Muusikal on Soome roma kultuuris keskne roll. Romad laulavad tavaliselt alati oma koosviibimistel. Traditsioonilised romade laulud on ilma saateta. Laulusõnad käsitlevad sageli hobuseid, turul käimist ja ringi rändamist. Teised levinud teemad on armastus, üksindus, vanemate nõuanded lastele ning vabaduse ja muretuse idealiseerimine. Laulude toon on sageli melanhoolne. Pereelu romad oma lauludes eriti ei kirjelda. Laulutraditsioonis ei ole ka erilisi hällilaule, lastele lauldakse valikuliselt samu laule, mis teistelegi.[17]
Enamik Soomes avalikult tuntuks saanud roma aristidest on olnud mehed. Roma naised on orienteeritud vaimsele muusikale ning koori- ja bänditegevusele.[17]
Soomes on kaled tuntud eelkõige oma panuse poolest Soome tangosse ja šlaagermuusikasse. Kale meestel on šlaagri žanris olnud oluline osa alates žanri populaarsuse tõusust pärast Teist maailmasõda . Algul seisid kale lauljad silmitsi otsese diskrimineerimisega ja näiteks keelati neil teatud asutustes esineda kas põhimõtteliselt või kale publiku väärkäitumise tõttu. Taisto Tammi ja Markus Allan olid kaks kõige olulisemat varajast kale artisti; mõlemad võtsid kasutusele kunstilised varjunimed, et vähendada tähelepanu oma etnilisele päritolule.[18]
Märkimisväärsed Kale päritolu inimesed
[muuda | muuda lähteteksti]
- Remu Aaltonen, trummar ja laulja [19]
- Veijo Baltzar, autor ja lavastaja
- Jasmine, laulja
- Kiba Lumberg, autor, kunstnik
- Amadeus Lundberg, laulja, tangokuningas
- Miranda Vuolasranta, aktivist ja koolitaja
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Mustlased on Soomes elanud juba 500 aastat, aga ikka tekitavad võõristust". Sakala. 13. aprill 2011. Vaadatud 8. novembril 2024.
- ↑ "Suomen romanipoliittinen ohjelma" (PDF). Sosiaali- ja terveysministeriön selvityksiä. 2009. Vaadatud 8. november 2024.
- ↑ "Romanimiehen sai 1600-luvulla hirttää ilman oikeudenkäyntiä". yle.fi (soome). 21. august 2015. Vaadatud 8. novembril 2024.
- ↑ "Factsheet. Kaale in Finland". rm.coe.int. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ "Romani, Kalo Finnish". Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ Eltzler.
- ↑ "Finnish Romani" (PDF). spraakdata.gu.se.
- ↑ "Mansetori.fi". mansetori.fi.
- ↑ "Suomen romanien lauluperinne – Elävän perinnön wikiluettelo". wiki.aineetonkulttuuriperinto.fi. Vaadatud 8. novembril 2024.
- ↑ "Romanien hevostaidot – Elävän perinnön wikiluettelo". wiki.aineetonkulttuuriperinto.fi. Vaadatud 8. novembril 2024.
- ↑ 11,0 11,1 11,2 "Romanien tapaperinne - Suomen Romanifoorumi ry". web.archive.org. 13. detsember 2019. Vaadatud 8. novembril 2024.
- ↑ Hellman, Heikki "Korkean moraalin vähemmistö." Helsingin Sanomat, 8.jaanuar 1982, lk.16
- ↑ "Tie romanien elämään" (soome). Suomen käsityön museo. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 2. märtsil 2013.
- ↑ 14,0 14,1 14,2 "Romaninainen kantaa asunsa ylpeänä, vaikka kivuista kärsien". Yle Uutiset (soome). 8. aprill 2017. Vaadatud 8. novembril 2024.
- ↑ "Romaninaisen vaatteissa painavat sametti ja ennakkoluulot". Yle Uutiset (soome). 12. aprill 2012. Vaadatud 8. novembril 2024.
- ↑ 16,0 16,1 "Varokaa, mustalaisia! Väärinymmärryksen historiaa - PDF Free Download". docplayer.fi. Vaadatud 8. novembril 2024.
- ↑ 17,0 17,1 "Laulun voima". web.archive.org. 16. detsember 2019. Vaadatud 8. novembril 2024.
- ↑ "Music of the Finnish Romani: roaming and singing". FMQ. 21. august 2017. Vaadatud 12. detsembril 2023.
- ↑ Rantala, Risto, toim (1998). Kuka kukin on: Henkilötietoja nykypolven suomalaisista 1998 (soome). Helsinki: Otava. Lk 18. ISBN 951-1-14344-1.