Litter

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ehtest; jäähokilitri kohta vaata artiklit Hokilitter; raadiosaate kohta vaata artiklit Litter (saade)

Ümmargused punasest läbipaistvast plastikust litrid
Fasseteeritud litrid
Litritega kaetud king
Litrikangas

Litter on pisike ümar õhuke valgust peegeldav, tavaliselt kulla- või hõbedakarva kettake, mida kasutatakse rõivaste, tikandite jms kaunistamiseks. Varasematel aegadel tehti litreid ehedast metallist: kullast, hõbedast, messingist või muudest sulamitest, tänapäeval tehaks litreid sageli plastikust ja neid on saada igasuguse värvusega ja igasuguses kujus. Litritega kaunistatakse rõivaid, ehteid, kotte, kingi, vöösid ja muid moeaksessuaare.

Tavaliselt on litri sees auk, millest läheb läbi õmblusniit. Auk võib olla litri keskel või ühes servas. Mõnikord on litter volditud fassettidega, et see püüaks rohkem valgust.

Lisaks tikkimisele kootakse või masintikitakse litreid tänapäeval ka kangastesse, mida nimetatakse litrikangasteks. Teine viis litreid kangale kinnitada on need kinnitada liimiga, sel juhul pole isegi litrit läbiv auk vajalik.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vanimad rõivaid kaunistanud litrid on leitud pronksiaegsest Kot Diji arheoloogilisest kultuurist Harappa muinaslinnast Induse orust ja need kullast kettad pärinevad ajast 2500 a eKr[1].

Itaaliakeelne zecchino ([tseˈkino], sellest on tulnud ingliskeelne sequin ja eestikeelne tsekiin) tähendas Veneetsia kuldtukatit. Tukati müntimine lõpetati pärast Napoleoni sõjakäiku Itaaliasse, nii et arvatavasti sellesse aega jääb sõna originaaltähenduse kadumine ja see hakkas tähendama metallketast. 20. sajandini tehti litreid metallist.

Eesti rahvakultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti rahvakultuuris on litreid õmmeldud nt tanude ja käiste tikanditele, aga ka pärgade kaunistamiseks[2][3][4].

19. sajandil müüsid litreid harjuskid, aga neid sai osta ka poest või laadalt[2].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kot Diji phase gold sequins. - harappa.com
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 146
  3. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 104
  4. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009. [1] (vaadatud 01.06.2013)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]