Litter

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib ehtest; jäähokilitri kohta vaata artiklit Hokilitter; raadiosaate kohta vaata artiklit Litter (saade)

Punasest läbipaistvast plastist litrid
Fassetitud litrid
Litritega kaetud king
Litrikangas

Litter on pisike ümar õhuke valgust peegeldav, tavaliselt kulla- või hõbedakarva kettake, mida kasutatakse rõivaste, tikandite jms kaunistamiseks.

Varem tehti litreid ehedast metallist: kullast, hõbedast, messingist või muudest sulamitest, tänapäeval tehakse neid aga sageli plastist, igasuguse värvuse ja kujuga. Litritega kaunistatakse rõivaid, ehteid, kotte, jalatseid, vöösid ja muid aksessuaare.

Tavaliselt on litri sees auk, millest läheb läbi õmblusniit. Auk võib olla litri keskel või ühes servas. Mõnikord on litter volditud fassettidega, et see püüaks rohkem valgust.

Lisaks tikkimisele kootakse või masintikitakse litreid tänapäeval ka kangastesse, mida nimetatakse litrikangasteks. Teine viis litreid kangale kinnitada on need kinnitada liimiga, sel juhul pole isegi litrit läbiv auk vajalik[1].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vanimad rõivaid kaunistanud litrid on leitud pronksiaegsest Kot Diji arheoloogilisest kultuurist Harappa muinaslinnast Induse orust ja need kullast kettad pärinevad ajast 2500 a eKr[2].

Itaaliakeelne zecchino ([tseˈkino], sellest on tulnud ingliskeelne sequin ja eestikeelne tsekiin) tähendas Veneetsia kuldtukatit. Tukati müntimine lõpetati pärast Napoleoni sõjakäiku Itaaliasse, nii et arvatavasti sellesse aega jääb sõna originaaltähenduse kadumine ja see hakkas tähendama metallketast. 20. sajandini tehti litreid metallist.

Eesti rahvakultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti rahvakultuuris on litreid õmmeldud näiteks tanude ja käiste tikanditele, kuid nendega on kaunistatud ka pärgi[3][4][5].

19. sajandil müüsid litreid harjuskid, aga neid sai osta ka poest või laadalt[3].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://fabricforcosplayers.com/sequin-fabric/
  2. Kot Diji phase gold sequins. - harappa.com
  3. 3,0 3,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 146
  4. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 104
  5. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009. [1] (vaadatud 01.06.2013)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]