Multietnolekt

Allikas: Vikipeedia

Multietnolektiks (ingl multiethnolect) nimetatakse mitmekultuurilistes piirkondades kõneldavat standardkeele varianti, mis tekib keelekontaktide tulemusel[1]. Multietnolekte pruugitakse eeskätt nendes suurlinna regioonides, kus suur hulk elanikkonnast kuulub töölisklassi ning on sisserände taustaga. Kõnelejateks on sageli samades piirkondades elavad (nii kohalikud kui sisserändajad) noored.[2] Multietnolekt ühendab endas korraga mitme keele (näiteks türgi, araabia, pandžabi) elemente[1], mitmekeelsed jooned ilmnevad põhiliselt sõnavaras, kuid samuti häälduses, morfoloogias ja lauseehituses[3]. Multietnolekte on võrreldud ka pidžin- ja kreoolkeelte[4] ning murrete ja sotsiolektidega[5].

Multietnolektid Skandinaavias[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsis hakkas uus keelevariant kujunema põhiliselt 1970. ja 1980. aastatel, mil Rootsi suurlinnade - Stockholmi, Göteborgi ja Malmö - äärealadele asus elama suur hulk mujalt riikidest tulnud inimesi. Tulenevalt kõnelejate mitmekesisest keeletaustast hakkas eriti noorem põlvkond kasutama omavaheliseks suhtluseks rootsi, kreeka, türgi jt keeltest segunenud multietnolekti. Sõltuvalt linnast on nimetatud keelevariant tuntud ka kui rinkebysvenska, rosengårdska või gårdstenska, kuigi üldnimetusena kasutatakse sageli ka mõisteid förortssvenska või ortenspråk.[6] Multietnolektide üks viljakamaid uurijaid oli Rootsi keeleteadlane Ulla-Britt Kotsinas.[4][7] Rootsi multietnolekti iseloomustavad järgmised tunnused:[6]

  1. Sõnavara: kasutatakse eri keeltest pärinevaid laene (näiteks guzz, hanuma, marisca 'tüdruk', shono, pari, ragazzo 'poiss'), samuti on levinud kõikvõimalikud emotsionaalselt laetud sõnad (näiteks jävla 'kurat', helvete 'põrgusse') ning keelemängud (näiteks deniro 'jõuline mees', potatis 'rootslane').
  2. Hääldus: mõnikord valmistab muukeelse taustaga kõnelejatele raskusi mõningate häälikute eristamine. Kaashäälikutest lähevad omavahel tihedamini vahetusse r- ja l-häälik (näiteks garva 'naerma' hääldatakse kui galva) ning b- ja v-häälik (nimi Alby hääldatakse kui Alvi), täishäälikutest aga ö- ja o-häälik (näiteks hörrudu 'kuule (sa)' kõlab sageli kui horro do).
  3. Süntaks: iseloomulik on eessõnade kasutuses eksimine (näiteks sen går pappa i Turkiet 'siis läheb isa Türki'), sõnade väljajätmine (näiteks i går kollade film 'eile (ma) vaatasin filmi'), vale sõnajärg (näiteks min mamma köpte åt mig lampa 'mu ema ostis mulle lambi') ning tegusõnade gå 'minema' ja göra 'tegema' ülekasutamine.
  4. Morfoloogia: sõnadele lisatakse sageli võõrkeelseid lõpuliiteid, nendest levinumad on näiteks -ish, -is, -ino ja -o.

Multietnolektide keeleliste joonte kõrval on aktiivselt uuritud ka inimeste keelehoiakuid nimetatud keelevariantide ja nende kõnelejate suhtes. Näiteks uuringus "Sociolinguistic awareness and language attitudes in multilingual contexts" (ehk SALAM) viidi läbi kuulamiskatse, kus osalejad pidid lindistuste põhjal tuvastama, missugusest Stockholmi piirkonnast lindistusel kõneleja pärineb. Uuringu valim oli mitmekesine, kuna lindistati erineva etnilise, sotsiaalse ja keelelise taustaga Stockholmi elanikke. Katse tulemused näitasid, et võõrkeelsete mõjudega kõnelejate suhtes olid hoiakud valdavalt negatiivsed, samas kui standardkeelt pruukivatesse kõnelejatesse suhtuti aga positiivselt.[8]

Taani[muuda | muuda lähteteksti]

Taanis kutsutakse kohalikku multietnolekti ka perkersprog'iks ja danimix'iks, peamiselt kõnelevad seda keelevarianti Kopenhaageni mitmekeelsetes piirkondades elavad noored. Keelevariandile on iseloomulikud mitmesugused jooned:[9]

  1. Morfoloogia: sageli kasutatakse ühissugu kontekstides, kus taani standardkeeles tuleks kasutada kesksugu. Näiteks
    • ok jeg kommer på fredag og ser om du får en job 'olgu, ma tulen reedel ja vaatan, kas sul õnnestub tööd saada'
    • jeg har den der blad med 'mul on see ajakiri kaasas'
  2. Süntaks: sageli kasutatakse otsesõnajärge kontekstides, kus taani standardkeeles on nõutud pööratud sõnajärg. Näiteks:
    • normalt man går på ungdomsskolen 'tavaliselt käiakse noortekoolis'
    • når man er i puberteten, man tænker mere 'kui ollakse murdeeas, siis mõeldakse rohkem'
  3. Hääldus: mõnikord ei hääldata välja kõrisulghäälikut sellistes sõnades nagu sammen 'koos', grim 'inetu' ja tusind 'tuhat'. Samuti kaldutakse kõrvale standardkeeles levinud prosoodiast, täpsemalt varieerub rõhu kasutus.
  4. Sõnavara: sageli laenatakse sõnu teistest keeltest, eriti aga türgi, kurdi ja araabia keeltest. Näiteks:
    • jeg çaldrede alt for meget 'ma varastasin liiga palju'
    • ew har du ikke set de der k›z 'hei, kas sa pole näinud neid tüdrukuid'
    • han sagde hvis jeg finder det igen ikke også jeg ringer til aghas og så og så og så siger jeg ting til ham wallah jeg sværger på min egen grav og min mor og min fars grav 'ta ütles, et kui ma selle uuesti leian, siis ma ei helista mitte ainult politseisse ja siis ja siis ja siis ütlen talle asju, ma vannun omaenda haua ja oma ema ja oma isa haua nimel'

Kuigi multietnolekte seostatakse peamiselt suurlinnadega, on need levinud ka väiksemates linnades. Nii näiteks viidi läbi "Køge projekt", mille raames uuriti Køge-nimelises linnas elavaid taani-türgi kakskeelseid noori. Uuring kestis ligi 20 aastat: andmekogumine algas noorte koolitee alguses, 1989. aastal, ning kestis nende õpingute lõpetamiseni aastal 1998; täiendavalt koguti keeleandmeid samadelt noortelt ka 2006. aastal. Uuringus leiti, et rände tagajärjel on tekkinud põlvkond noori, kes kõnelevad uut taani keele varianti, millele on iseloomulik mitmekeelsest keskkonnast tingitud koodivahetus, omapärane hääldus ning taani- ja türgikeelse sõnavara kooskasutus.[10]

Multietnolektid mujal Euroopas[muuda | muuda lähteteksti]

Suurbritannia[muuda | muuda lähteteksti]

Suurbritannias on multietnolektide uuringud keskendunud põhiliselt Londoni mitmekeelsetele piirkondadele, kus 1980. aastatel hakkas kujunema uus keelevariant, mida keeleteadlased tähistavad nimetusega Multicultural London English (ehk MLE).[11] Senised uuringud on näidanud, et MLE pole pelgalt eri keeltest pärinevate keelendite segu, vaid see sisaldab ka teiste keelevariantide (sh murrete ja kreoolkeelte) tunnuseid. Kuigi MLE on kõnelejate lõikes vägagi varieeruv, on mõningad jooned keelevariandis tugevamalt kinnistunud.[12] Näiteks:[11][12]

  • Täishäälikute muutus, täpsemini MLE kõnelejad asendavad sageli kaksiktäishäälikud üksiktäishäälikutega.
  • Tegusõna be 'olema' minevikuvormi kasutuse laiendamine.
  • Diskursusmarkerite like 'nagu' ja innit 'eks ole' sage kasutus.
  • Mitmesuguste uute (slängi)väljendite tekkimine, näiteks nagu bruv 'vennas' ja bare 'väga palju'.
  • Uue asesõna (man 'mees') teke.
  • Uue kvotatiivse väljendi (this is... 'see on...') teke.

Aastatel 2016–2017 viidi läbi üks veebiküsitlus, milles uuriti eri taustaga Londoni elanike keelehoiakuid MLE suhtes. Küsitlusele vastas ligi 800 osalejat, kelle hulgas oli nii multietnolekti aktiivselt kasutajaid kui ka mittekasutajaid. Tulemused näitasid, et vastajad ei seosta MLE-d kui keelevarianti niivõrd tugevalt sotsiaalse staatusga, kuivõrd tehti seda Skandinaavia multietnolektidega. Hoiakute puhul leiti, et suhtumist kujundab peamiselt inimese enda keeletaust, haridustase ning see, kui palju ta üldse puutub kokku teiste mitmekeelsete kõnelejatega. Osalejate vastused viitasid, et multietnolekt on oluline identiteedi (ja eriti grupikuuluvuse) väljendusvahend.[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 Quist, Pia (2000). Ny københavnsk ‘multietnolekt’: Om sprogbrug blandt unge i sprogligt og kulturelt heterogene miljøer. – Danske Talesprog 1, 143–211.
  2. ↑ Denis, Derek, Elango, Vidhya, Kamal, Nur Sakinah Nor, Prashar, Srishti, Velasco, Maria. (2023). Exploring the Vowel Space of Multicultural Toronto English. – Journal of English Linguistics 51(1), 30–65. https://doi.org/10.1177/00754242221145164.
  3. ↑ Quist, Pia (2008). Sociolinguistic approaches to multiethnolect: Language variety and stylistic practice. – International Journal of Bilingualism 12(1–2), 43–61. https://doi.org/10.1177/13670069080120010401.
  4. ↑ 4,0 4,1 Kotsinas, Ulla-Britt. (1988). Immigrant children’s Swedish – A new variety? – Journal of Multilingual and Multicultural Development 9(1–2), 129–140. https://doi.org/10.1080/01434632.1988.9994324.
  5. ↑ Cheshire, Jenny, Kerswill, Paul, Fox, Sue, Torgersen, Eivind. (2011). Contact, the feature pool and the speech community: The emergence of Multicultural London English. – Journal of Sociolinguistics 15(2), 151–196. https://doi.org/10.1111/j.1467-9841.2011.00478.x.
  6. ↑ 6,0 6,1 Doggelito, Dogge, Kotsinas, Ulla-Britt Kotsinas. (2004). Förortsslang. Stockholm: Norstedts ordbok.
  7. ↑ Kotsinas, Ulla-Britt. (2005). Invandrarsvenska. Uppsala: Hallgren & Fallgren.
  8. ↑ Bijvoet, Ellen, Fraurud, Kari. (2010). ‘Rinkeby Swedish’ In the Mind of the Beholder. Studying Listener Perceptions of Language Variation in Multilingual Stockholm. – Pia Quist, Bente Ailin Svendsen (Toim), Multilingual Matters eBooks (170–188). https://doi.org/10.21832/9781847693143-017.
  9. ↑ Quist, Pia (2006). Multietnolekt da capo. – Sprogforum Tidsskrift for Sprog- Og Kulturpædagogik 12(36), 55–59. https://doi.org/10.7146/spr.v12i36.114636.
  10. ↑ Quist, Pia, Svendsen, Bente Ailin. (2010). Multilingual Urban Scandinavia: New Linguistic Practices. Berlin, Boston: De Gruyter Mouton. https://doi.org/10.21832/9781847693143.
  11. ↑ 11,0 11,1 Cheshire, Jenny (2019). Taking the longer view: Explaining Multicultural London English and Multicultural Paris French. – Journal of Sociolinguistics 24(3), 308–327. https://doi.org/10.1111/josl.12385.
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 Kircher, Ruth, Fox, Sue. (2019). Attitudes towards Multicultural London English: implications for attitude theory and language planning. – Journal of Multilingual and Multicultural Development 40(10), 847–864. https://doi.org/10.1080/01434632.2019.1577869.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Multietnolekt&oldid=6597123"